meie lõunast starti sadas hommikul mägedes tund aega lausvihma. Seisime selle tunnikese noname poes vihmavarjus. Nüüd on meil selle firma toodangust täielik ülevaade. Stardi ajaks tuli küll päike välja, aga mets oli märg ja väga libe. Siin on kõik tänast jooksu iseloomustavad elemendid - hea maastik, hea tehniline rada, olematu liikumiskiirus, libe savi pinnas, liikuvad kivid, alpikarjamaadel pilvede sees nähtavus viis meetrit, nutvad lapsed, kukkuvad ning oma asukohta küsivad jooksjad. 
Juba esimesse punkti minnes küsisin vähemalt kolmelt inimeselt oma asukohta. Kukkumisi ei jõudnud me täna kumbki üle lugeda. Metsas
t õnnelikult väljas, alustame jälle planeeritud põhitegevusega - turismiga. Tänane trip on tuur ümber pikliku Bourgeti järve, selle mille ääres asub ka meie Aix les Bains. Esimene peatus on Chanaz, linn Canal de Saviere ääres. Linn on kuulus selle poolest, et enamus maju on säilinud 12-13. sajandist. Kanaliäärsed restoranid on turistidest tulvil, vaba koha leidmisega on raskusi. 
Autosid pargitakse lausa heinamaade peale.
Puht juhuslikult satume kohalikule laadale. Urmas tahab osta endale prantsuse keelse raamatu, kuna selles keeles suhtlemine ei valmista talle enam mingeid raskusi. Ta on võimeline vestlema meie naabritest prantsuse vanapaariga vähemalt 10 
minutit järjest, saamata kumbki aru, mida nad räägivad. Poes, kui tahad mingit kindlat kaupa kätte saada, pead ikka pantomiimi tegema. Aga lihtsalt kohalike inimestega suhtlemisel pole vaja rabeleda rahvusvahelises keeles, kuula alati naeratava prantslase jutt ära ja räägi talle eesti keeles vastu ning ongi kõik korras. Teda ei huvita mida sina räägid, vaid see, et sa kuulad teda. Nad ei saa ega hakkagi sellest aru saama, et meie nendest aru
ei saa. Aga vorstimüüja rääkis meiega itaalia keeles, arvates, et oleme itaallased. Kuna 
täna on prantslastel rahvuspüha, siis ostame õhtuks roosa veini kõrvale kohalikke delikatesse - juustu ja vorsti, mis väljanägemiselt on õudsad, aga sisult oi kui head. Järgmisena külastame gooti stiilis Hautecombe kloostrit. Viimane peatus on Ontexi panoraamvaade järvele ja Rhone Alpidele. Isegi meie KA (loe Ford) hakkab mägedega ära harjuma ning kõik jäävad juba jalgu. Õhtu lõpetame täna kodus, pestes mudaseid riideid ning juues prantsuse veini. 
Homme on orienteerumisest puhkepäev, võtame ette selle piirkonna olümpialinnad - Chamonix ja Alberville ning meie klubi nime kandva küla Mercury.
Postitas Riina.
Alberville ei ole eriti tähelepanuväärne, võtke parem Grenoble. Viimases on näiteks kindlus, kuhu ülesjõudmiseks või kasutada nii kerakujulisi gondleid kui umbes 2000 trepiastet.
ReplyDeleteMont Blanc kujunes täna kogu päeva ürituseks ning seetõttu jätsimegi juba Alberville ära. Grenoble on plaanis teel Monacosse.
ReplyDeleteRiina