Wednesday, September 29, 2010

Tautas Rogain 2010

Algselt planeeritud Suunto Gamesi otsustasime asendada Lätlaste Tautas Rogainiga. Formaat 4h tundus meile hästi sobivat. Hommikul kell neli äratus ja Riia poole teele. Tee peal panime mängureeglid paika, et vette ei lähe ja väga kallite punktide järgi mingisse hirmsasse kloaaki ronima ei hakka. Raja planeerimise aeg kulus meil riietumisele ja kottide pakkimisele. Enne starti jõudsime siiski põgusa pilgu kaardile visata. Otsustasime valida kaardi alumise poole, et võimalikult vähe läbida aerofoto alasid. Et enne 65-ndat punkti on ees jõgi, seda me teadsime aga 5 meetrine kraav enne seda tuli üllatusena. Pärast pikki meelitusi, keelitusi ja ähvardusi sain Riina ka sealt üle ja teekond võis jätkuda. Punkt 65 aerofoto alal oli iseenesest hea - tipp suure mäe otsas. Nii kaugele kui silm ulatus olid ainult orvandid, lohud ja mäed. Kasutasime loogikat ja ronisime kõige kõrgema mäe otsa, tipp on ju ikka tipus. Ja nii oligi. Edasi oli ainult puhas rõõm orienteerumisest, kuni 55-nda punktini, kui ramm sai otsa. 76-da võtsime jalutades ja 44-ndat ei viitsinud enam võtma minna. Kõige suurem üllatus ootas meid aerofoto ja o-kaardi vahel oleva 5 meetrise ületamatu kraavi näol, mis kaardipildis polnud sellisena tuvastatav. Selle koha pealt loobusime ja kuna väljas oli 25 kraadi sooja, jalutasime ringiga võistluskeskusesse. Jäime üle poole tunni finisisse hiljaks ning seega kaotasime kõik oma 85 kogutud punkti. Sellegipoolest jäime üritusega väga rahule - mõnus kaart, hea korraldus, viimase peal ilm - mida sa hing oskad veel tahta! Auseklise klubi poolt kutse kõigile Eesti orienteerujatele varsti algavatele Ziemas Magnetsitele ehk tõlkes talvistele Magnetsi päevakutele, mis toimuvad igal laupäeval ja pühapäeval Riga ümbruse parimatel maastikel. P.S. eile lõpetasin puugi antibiootikumi kuuri ja täna nagu saatuse iroonia, leidsin käe pealt uue puugi! Tegemist vist seekord naaberriigist pärit puuksiga. Nelja nädala pärast jälle verd andma!
Postitas Urmas.

Tuesday, September 7, 2010

Borrelioos!

No nii! Asi on siis nii kaugel, et pean ka hakkama krõbistama neid tablette, mis on sel aastal väga populaarsed nii eesti kui ka läti orienteerujate hulgas. Loodan, et vastus küsimusele miks ma viimased paar aastat ei jaksa joosta, asub selles lillakas valges karbis. Kuna enesetunne lubab sellist väikest seasörki lasta, siis Tarmaku esmaspäeva õhtune loomaaia sprint Veskimetsas oli selleks just sobiv. Tempo oli selline, et jõudis ka loomi, linde imetleda.

Postitas Urmas

Thursday, September 2, 2010

EMV paduvihmas

Juba nädal saab mööda Peipsi lähedal Selgise metsas peetud Eesti tavaraja meisterivõistlustest. Sinikad ja kriimud ei taha kuidagi taanduda. Nüüd on küll tore, et seeliku hooaeg läbi sai. Üle pika aja tuli jälle loodusjõududega rinda pista. Ega metsas see vihm ei häirinudki, pani kiiremini liikuma ja tulemuski seetõttu korralik. Kaardil on D45 rada ja selle pronksikarva läbimine. Omaette oskust nõudis pärast märgade riiete kuivade vastu vahetamine. Kahju oli kõikidest neist orienteerujatest kes ootasid oma väljateenitud medaleid paduvihma trotsides. Korraldajad olid mõistlikud ja demonstreerisid omalt poolt maailma kiiremat autasustamis tseremooniat. Peale võistlust oli esimene käik Palamusele "Lible juurde". Õnn, et leti all leidus pudel jäägermeistrit. Hommikuks oli ilmataat oma meelt muutnud ning teatevõistlus peeti juba ilusa päikesepaistlise ilmaga. Tagasisõiduks Tallinnasse valis meie navi välja huvitava marsruudi ainult mööda külavahe teid. Tõsi see oli, et vahepeal sõisime lausa metsarajal.
Tavaraja ja teate tulemused.

Postitas Riina