Monday, August 19, 2013

EMV tavarada ja Malienas kauss

Ei tea juba mitmendat aastat järjest oleme kombineerinud need kaks võistlust omavahel. See tähendab muidugi seda, et Malienas kausilt kahepäeva summas tulemust ei saa. See on väga paha, et need kaks jooksu alti omavahel kattuvad. Järgmisel aastal tuuakse Lõuna - Eesti rahvale selline hea üritus lausa koduõuele, vastu Eesti piiri Ape ja Murati vahele Kornetisse. Eestikatest ka loobuda ei tahaks, pakub see ju omamoodi elamusi igal aastal ja eriti kui saad jälle joosta heal kaardil nagu laupäeval Päidlapalus. 
Päevatöö tehtud, sõidame läbi Võru Haanjasse. Võrus satume aga otse sünnipäevapidustustele, kus sünnipäevalapseks ei keegi muu kui Võru ise. Linna 229. sünnipäeva puhul toimusid linnapäevad, kus viie päeva jooksul kavas palju põnevaid üritusi. Rändurist söömast tulles läks meilgi ühtäkki põnevaks kui läksime keskväljakule jalgratta paarisprinti vaatama. Kuna võislusele ei olnud registreerunud ühtegi naiskonda, moosisid korraldajad koos Urmase ja Andresega meid nii kiiresti ära, et arugi ei saanud ja juba seisingi ühelt pealtvaatajalt laenatud ratta ja kiivriga stardijoonel, et koos päris jalgratturitega esimesele ringile kihutada. Esimeses kurvis olid kõik kadunud ja edasi ei saanud midagi aru, kuhu sõita või millisest trepist ratas seljas üles või alla minna. Nii saingi juba esimese ringi lõppedes liidrite käest ringiga, sest nägin tõsist vaeva nende sini- valgete lindikeste märkamisega sõidu pealt. Harjunud ju kogu aeg nina kaardis võsa vahel turnima ja ei tule küll ette, et oleks varem rattavõistlusel osalenud. Rattaorienteerumist olen küll paar korda proovinud kaart hammaste vahel, aga peab ütlema, et peale kolmandat ringi hakkas see rattasprint täitsa meeldima. Kuigi autasustamistseremoonia lükkus meie pärast veidi edasi, sest sooritasime veel oma viimaseid ringe, arvan et lisasime sellele toredale üritusele veidi vürtsi ning tänu meile olid ka kõik võistluskategooriad esindatud. 
Pühapäeval teeme Aluksne lähedal Silaktis oma neljanda stardi sellel kaardil. Ikka nagu esimest korda. See on vaid kiitus rajameistrile, kes suudab iga kord väga kavala raja planeerida. 
Postitas Riina

Thursday, August 15, 2013

Andorra - Prantsusmaa - Monaco 2013 3.osa

9.päev
Mida üllatus, ärkame vihma krabina peale, ei mäletagi enam mis asi see on. Olen tähele pannud, et kui asi hakkab käest ära minema, siis loodus paneb ise kõik paika. Vahelduseks eestimaa suvi - päris mõnus. Ostame vihmavarju ja suundume Vaubani, et teha veidi luuret ülehomsel sprindimaastikul. Jõudsime järeldusele, et midagi keerulist tulla ei saa. 
Vihma nautimiseks tellime juustufondüü, see oli üks neist paljudest, mida pidime selle reisi ajal kindlasti ära proovima. Kuna hindasime oma võimeid üle ja tellisime koguse kahele, siis naudime seda kohalikku hõrgutist seni, kuni juust ei ole enam minu lemmiktoiduaine. Kolm kilo vedelat juustu kahe peale on liig, mis liig.
Kuna pole ammu sportlikke liigutusi teinud, siis otsustame täna täielikult puhata, süüa palju valku ja süsivesikuid ning tarbida mineraalide rikkaid jooke. Siis vaatame mis homme lühirajal saab. Õhtu lõpetame mõnusas pizza baaris, mis teenib meilt 10 punkti maitseelamuste eest.
10.päev
Taevas on jälle pilvitu ning termomeetri elavhõbeda sammas tavalises paigas tagasi. See ei tõota head õhtuseks lühiraja jooksuks, mil enamus rajast tuleb joosta bastioni ümbruse avatud aladel. Eile vihma tõttu ära jäänud matkapäev mägedes on nüüd paras soojendus algavaks Brianconaisi 3 päeva jooksuks. Nii teemegi algatuseks suusatrammiga 30 minutilise sõidu üles mäkke, et siis juba suunduda 2566 m kõrguse Proreli otsa edelweissi otsima.
Õhtune lühirada toimub Brianconaisis (Les Forts). Päris uus kogemus oli 10 meetri joonega kaardil joosta, kus kõrguse hoidmisel tuli väga ettevaatlik olla. Urmas kirjeldab väga emotsionaalselt, kuidas ta stardist esimesse punkti läks nagu otse mööda majaseina alla. Midagi keerulist samas ei olnud ning tehniliselt oli väga lihtne aga kuum ilm, tõusud ja hõre õhk tegid oma töö.
Tunnen, et kohalikega on siin raske võistelda. Kui nemad jooksevad mäest alla, siis minu mäest laskumine on pigem pidurdamine, kui jooksmine. Sealt siis aja vahe. Päeva lõppedes olen endalegi üllatuseks välja võidelnud kolmanda poodiumikoha ning selle eest premeerivad prantslased mind esmalt põsemusidega, nii nagu neil kombeks on ning seejärel moosipirukaga.
11.päev
Sprint Brianconaisi vanalinnas ja pargis (Cite Vauban et parc de la Scappe) tekitas paljudele veidi segadust ühte bastionisse minnes, kus kaardipilti jooksupealt vaadates tundus, et sinna polegi võimalik ilma keeluala ületamata minna. Appi tuli sõber luup, aga liiga hilja. Kaotasin väärtuslikud sekundid ning seega täna pjedestaalile asja polnud. Muidu oli sprint nagu sprint ikka oma väikeste trikkidega, aga Vaubanis oleks tahtnud veidi rohkem pusida. 
10.päev
Varahommikul pakime asjad, jätame hüvasti armsaks saanud Brianconiga ning sõidame Itaalia piiri äärde Montgenevre suusakuurordisse. Ei, me ei lähe sinna mäest alla laskma vaid hoopis mööda suusanõlvasid mäkke üles jooksma. Vaatamata sellele, et kõik osalejad on kohustuslikus korras esitanud enne võistlust kehtiva arstitõendi oma hea tervisliku seisundi kohta, otsustasid korraldajad siiski enne pika raja starti kontrollida kõikide sportlaste füüsilist vastupidavust. Nii tuli meil starti jõudmiseks kõndida/joosta 1700 meetrit poolvertikaal asendis otse mäkke. Ainuke lohutus oli see, et mingil hetkel peab ju alla tagasi ka tulema. Seda tehti põhimõtteliselt kahe etapiga. Esimene pikalt mööda jalgrada pidurdades ning teine vertikaalselt selja peal sõites mõned minutid.
Südapäevaks on võistlus läbi ning aeg võtta suund Prantsusmaa suuruselt teise linna, Lyoni suunas. Valime sõiduks Grand Alpi tee oma lummavate vaadetega läbi Col der Lautareti, La Grave ning de Bourg - d` Oisansi Grenoblesse ning sealt edasi Lyoni eeslinna Bronni, kus seame end kaheks viimaseks ööks sisse hotellis Kyriad Lyon Est - Bron Eurexpo Le cottage. 
13.päev
Täna on plaanis linnaekskursioon Lyonis, linnas mis oli kunagi roomlastele Gallia pealinnaks ning mille visiitkaardiks tänapäeval on toit. Et mitte raisata aega suurlinnas sihitult ringi sõitmisele ja kallite parkimiskohtade otsimisele, otsustame täna hoopis auto rahule jätta ja sõita linna trammi ja metrooga. Teadlikult saigi valitud selline ööbimine, kus võimalik kiiresti ja lihtsalt ühistranspordiga linna ja tagasi saada. Saone kaldal jalutades ei jõua kokku lugeda kohvikuid ja restorane, mis kõik valmis pakkuma sulle lisaks hõrkudele roogadele ka heal tasemel teenindust. Proovinud ära Lyoni kuulsate kokkade valmistatud kala,  suundume läbi vanalinna jalgsi üles Notre - Dame - de Fourviere basiilikasse, teadmata, et sinna üles on võimalik metroojaamast sõita ka funikulööriga. Üles jõudes on täpselt samasugune tunne nagu eile starti minnes. Basiilika ise on aga märkimisväärselt võimas.
Aeg kulus selles linnas kuidagi väga ruttu ning märkamatult on kätte jõudnud õhtu. Oma osa nõudis ka muidugi kohe metroost välja astudes mitme kilomeetri pikkune šopingu tänav,  kus meile tuntud nimedega kaubamajad kõik ilusasti reas ning loomulikult need mõnusad tänavakohvikud, kus aeg lihtsalt jääb seisma.
14.päev
Suundume Bronnist 30 minuti sõidu kaugusel asuvasse Lyoni Saint Exupery lennujaama, et tagastada auto ja teha seekord läbi kaheksa tunnine lennumaraton Lyon - Paris - Riga - Tallinn. Nagu ütleb vanasõna, kaks ilma kolmandata ei jää, siis olen päris kindel, et leiame jälle põhjust Prantsusmaale lennata. Olgu see siis mõni põnev võistlus või  lihtsalt Riviera päike. Au revoir!  Vaata rohkem pilte.

Postitas Riina




Wednesday, August 14, 2013

Andorra - Prantsusmaa - Monaco 2013 2.osa

5.päev
Ärkame oma nukulinnakeses üpris vara, kui kaubapoisid hakkavad kitsaid plaaditud tänavaid pidi kärudega linnas kaupa laiali jagama. Naudime siis mõnusat hommikukohvi ja värskeid croissante ning tunneme rõõmu sellest, et mitte kuhugi ei ole kiiret. Täna on plaanis päike ja vesi St Tropezi Le Laguna kauni vaatega rannas. Kella kümneks hommikul on aga viimane aeg randa jõuda, kui tahad varjuga parkimiskohta autole ja endale kohta esimeses reas pehmetel rannatoolidel, kus siis juba hea jälgida seda etendust, mida rikkad inimesed oma kaatritega sulle eemalt näitavad. 
Vaieldamatult saab Le Laguna meilt täna 10 punkti, sest see on kõige mõnusam rand, kus oleme kunagi käinud. Ainult, et õhtuks oled keeranud rannatooliga ringi peale, kuna juba lõunast hakkab päike paistma selja tagant. Tegemist siis Prantsusmaal Vahemere ääres ainukese rannaga, mis on avatud põhja poole. Tagasi Gassini sõidame läbi Ramatuelle. Ilus sõit ja näeme ära ka veinimõisa, mille toodangut olime mitte veini austajatena sunnitud õhtul tarbima, kuna meie Bello Visto restoranis ei olnud sünnis õhtusöögi kõrvale õlut tellida. Aga peab ütlema, et sellel roosal joogil, mida serveeriti erilises pudelis, ei olnudki väga viga. Igatahes puudusid meil ka peale teist pudelit veel kõrvalnähud. Õhtul ehk siis meie mõistes öösel jalutame oma muinasjutulises linnakeses ja mõtleme, miks me siia küll kauemaks ei tahtnud jääda.
 6.päev
Tõuseme vara, sest ees ootab maaliliselt kaunis sõit piki rannikut läbi St - Raphaeli Cannesi. Kes kaunitest merevaadetest lugu ei pea, siis tasub minna mööda kiirteed, ajaline võit võib olla mitmekordne. Samas võib sattuda rannahooajal totaalsesse ummikusse ja kui mõni otsustab veel põrgukuumuses ummikus seistes oma auto keset kiirteed maha põletada, siis ei pruugi üldse kuhugi jõuda. Valime kaunima ja lõputuna tunduva tee, mis omakorda tähendab, et rannatoolidest oleme täna ilma. Hea, et selles ühes populaarsemas Riviera rannas tänase ilmaga veel üldse mõni sentimeeter  vaba kohta on. Temperatuur on tõusnud varjus 38 kraadini ning ka suppi meenutav merevesi ei suuda enam jahutust pakkuda.
Õnneks ei suuda ma enam õhtul suurest kuumusest Cannes`ist Nicesse sõites viitasid korralikult lugeda ning nii satume kiirtee asemel algul mingi mäe otsa ja siis tagasi tavalise rannaäärse maantee peale, käies vahepeal ära Vallaurises, kus Picasso dekoreeris siinse romaani stiilis kabeli seinamaalidega. Kirun prantslaste viitasid, mis näitavad ei tea kuhu ja lepin tõsiasjaga, et oleme jõudnud Riviera kõige tihedamini asustatud ning hullumeelsema liiklusega piirkonda. Kiirteega paralleelselt sõites näeme ära selle päeva uudistekünnise ületanud ummiku, mis ulatus lausa 20 kilomeetrini. Järgnevad kaks ööd veedame Nicest 15 km kaugusel Carrose lähedal asuvas Promotelis. 
7.päev
Otsustame täna oma põhjamaisele nahale veidi puhkust anda ning enne kella viite õhtul mitte randa minna. Seetõttu veedamegi pea kogu päeva maailma tihedamini asustatud riigis, Euroopa kasiinopealinnas Monacos. Nicest Monacosse sõit on täielik deja vu.
Teist korda Monacos, õnnestub meil nüüd ära käia ka vürstilossis ja põrgukuumuses oodates näha ära südapäevane vahtkonnavahetus.
Õhtupooliku veedame Nice kivirannas, kus ilma kummist sussideta vette minek on suhteliselt kangelastegu ja päikesevõtt horisontaalses asendis ilma lamamistoolita väga valulik protseduur. Vesi seevastu on mõnus ja puhas.
 8.päev
Kuni südapäevani laseme Riviera päikesl  end veel Nice rannas hellitada ning siis võtame suuna põhjapoole Alpidesse. Ees ootab nelja tunnine sõit läbi Digne - Les - Bainsi ja Savines - Le - Laci Brianconaisi. Kuna on pühapäev, siis tuleb meeles pidada, et selles riigis ei tehta sellel päeval mitte midagi kasulikku. Seega tuleb hoolitseda, et paak ja kõht oleks enne mägedesse sõitu täis tangitud. Üllatuseks aga leiame väikesest mägikülast Touet-s.-Vari`st restorani, mis täiesti töötav ja toimiv ning kus pakutakse meile väga maitsvat tervena küpsetatud kala. Saame imetleda jällegi looduse meistritööd, eriti võimas on see St - Vincent - les - Forts`ist läbi Sauze - du - Laci mööda D954 Savines - Le - Laci, kus tuleb korraks ikka päris kõrgele ronida. See piirkond on ka väga populaarne puhkajate hulgas, eriti majaga ringisõitjate hulgas, sest karavani parklaid oli päris palju näha. 
Briancon ise asub aga Haute Alpides Itaalia piiri lähedal 1326 m kõrgusel merepinnast, mis siis teada olevalt EU kõrgeim inimasustus.
Tuntud on  aga Briancon eelkõige oma UNESCO pärandis oleva vanalinnaga (Vauban) ja linna ümbritsevate bastionitega.
Järgnevaks neljaks ööks seame end sisse väga teemakohases kesklinna väikeses perehotellis nimega Edelweiss.  Jätkub........
Postitas Riina