Wednesday, February 29, 2012

Israel - Jordaania 2012 vol1, puhkus Eilatis

Kaks nädalat tagasi ette võetud fantastiline reis Tõotatud Maale ongi saanud läbi. Vaid ülivõrdes saan rääkida sellest imekaunist maast ning ääretult abivalmis inimestest, aga kõigest järgimööda...
15. veebruar - lend Tallinnast Tel-Avivi kestab kaheksa ja pool tundi koos pooleteist tunnise ümberistumiseg Amsterdamis. Jutud juudiriigi pahadest piiriametnikest ei pea absoluutselt paika. Nähes eesti passi, lähevad ametnikul silmad särama ja jutt algab vene keeles. Esitatakse paar küsimust, mis õige vastuse korral tagavad piiriületuse minutiga. Minult küsiti väga konkreetselt, kas mul elab Israelis sugulasi ja kas ma lähen neile külla. Eitava vastusega pääsesein kohe lõppvooru, kus pidin vastama kuhu ma siis tegelikult lähen. Et teha oma puhkus veidi atraktiivsemaks, kasutame Tel Avivist 350 km kaugusele Eilatisse sõiduks rongi ja bussi. Ühistransport on Israelis suhteliselt odav ning suuremate linnade vahel hästi korraldatud. Tuleb aga arvestada, et sabati ajal saab sõita vaid taksodega. See tähendab, et reede päikese loojangust laupäeva päikese loojanguni ei tee see rahvas midagi, kus on vaja kasutada käsi. Hotellides on selleks isegi sabati liftid, mis liiguvad aeglaselt peatudes igal korrusel ning nuppu pole vaja vajutada. Omaette vaatamisväärsus oli veidi idamaiselt räpane Tel Avivi seitsme korruseline bussijaam, mis Delhi järel ametlikult maailma suuruselt teine.
Tel Avivist välja sõites on teede ääres näha ka veidi rohelist, vaheldumisi pöösad ja istutatud palmid. Üsna pea, enne Beit Shemeshi, vaatepilt muutub ning nii kaugele kui silm ulatub paistab vaid mägine Negevi kõrb. Järsk ja kurviline laskumine Surnu Mere äärde valmistab meie kaskadöörist bussijuhile kohe erilist rõõmu. Lennukist kaasa võetud vein, mida seal jagati pika lennu ajal ohtralt, kulus nüüd bussis marjaks ära.
Peale viie ja poole tunnist sõitu jõudes Punase Mere paradiisi Eilatisse, võtab meid see Viljandi suurune kuurort vastu eestimaiselt juulikuise ilmaga. Juba poole tunni pärast lebame oma hotelli basseini ääres, sest nii ahvatlev oli see meie hotellitoa rõdult vaadates. Enne kella poole kuuest päikese loojangut, kui aastaaeg muutub hetkega suvest kevadeks, jõuame veel tutvuda linna üli populaarse ja luksusliku hotelli rajooniga koos uhkete promenaadidega. Kuna luksust me sinna taga ajama ei läinud vaid eesmärk oli põhjamaiselt heledaks kulunud nahk nädalaga pruuniks saada, siis oli meie jaoks kõige tähtsamal kohal päike. Seetõttu valisimegi hotelli kesklinnas, mis ka oluliselt odavam. Kuna veebruar oma 23-26 kraadise kuuma päikesega on ikkagi talv, tuleb arvestada ebameeldiva tuulega rannas. Selleks on igal hotelli oma basseini ala, kus ka tuulise ilmaga väga mõnus päikest võtta. Et elu veel rohkem lill oleks, ostsime poest koššer veini, mis maksis meie rahas 3,50 eurot ning kohaliku õlut, mis siis üks vähestest asjadest, mida sai poest kallimalt kui eestis. Kes aga basseini ääres plast topsis ei kannata juua, siis nendel tuleb tänavarestoranis kordi suuremad summad välja käia. Leidsime kohalike rajoonist ka vahva pood - baari, kus poest ostetud odava hinnaga veinid, õlled võisid kohe samas baaris ära juua, isegi kannud ja klaasid toodi. Väljas söömisega on ka nii, et valid rahakoti järgi kuhu lähed, restorane ja söögikohti on seinast seina. Isegi 12 euro eest on võimalik kesklinnas kõht silmini täis pugida. Meie hotelli koššer hommikusöök rootsilauas oli nii võimas ja toitev, et ühel õhtul piirdusime juba ainult laffaga, mis kujutas taigna sisse pakitud liha, juurvilju ja hummust. Maksis see pirakas hõrgutis meie rahas umbes 6 eurot.
Kes aga aktiivsemat puhkust eelistavad, siis on võimalik iga päev osta endale Eilatist mõni atraktiivne ekskursioon kaameli sõidust ja delfiinide vaatamisest kallite ekskursioonideni Kairosse, Jordaaniasse, Jerusalemma või Surnu Mere äärde. Enda aktiivsuse tõstmiseks sundisime ainsamal poolpilves päeval end minema jooksma. Kuna reisi teises pooles oli plaanis külastada kõiki Surnu Mere äärseid atraktsioone, Jerusalemma ja Tel Avivi Jaffot, siis valisime kohapeal vaid kaks ekskursiooni- päev Korallimaailmas, veidi enne Egiptuse piiri ja ühe päeva Jordaania reis Petrasse. Tarvitses vaid hetkeks kujutada, milline aastaaeg on praegu eestis, olid igasugused otsused kärmelt tehtud - rohkem päikest vähem ekskursioone, nii me tegimegi.
Korallimaailma sõidutab kohalik buss meie rahas 1 eurose piletiga iga tunni aja tagant. Üritus ise maksab 99 NIS ehk umbes 20 eurot, mis tagab sissepääsu seitsme meetri sügavusel asuvasse vee alusesse observatooriumisse, kus vaid klaassein lahutab sind imekaunist korallrahust. Maa peale tagasi tulles jätkub tegevust veel mitmeteks tundideks - hiid akvaariumid imeliste kalade ja korallidega, pärlikarbi avamine, mereelukate ja haide söötmine jne. Et me aga väga laisaks ei muutuks, otsustasime tagasi Eilatisse minna jalgsi. Sellest ei tulnud ikka midagi välja, sest veidi maad kõndinud mööda kaunist rannapromenaadi, märkame tee ääres lahedat beduiini baari, kus meid väga lahkelt baari omanik Yussufi isiklikult vastu võtab. Toredas seltskonnas unustame ära, et on reede ja kohe päikese loojangul algamas meie esimene sabat, kus laupäeva õhtu päikese loojanguni ei toimu mitte midagi ning kõik asutused on suletud. Napilt jõuame linna, veel on avatud üks pood ja üks söögikoht. Tuli kahte kohta korraga külastada, ei tahtnud ju kummsatki ilma jääda, ei söögist ega joogist. Kui toit restoranis tellitud, siis sööstis Urmas uksest välja üle tee poodi. Ettekandja jäi igatahes väga imeliku pilguga talle järele vaatama. Et esimene sabat valutult üle elada, ostsime teadlikult laupäevaks Jordaania reisi Petrasse, aga sellest juba järgmises postituses.  Jätkub.....


Postitas Riina

No comments:

Post a Comment