Paar aastat tagasi plaani võetud
Rumeenia ja Moldova reis sai järjest edasi lükatud küll kallite lennupiletite
ning sobivate võistluste ja Rail Balticu puudumise tõttu. Aasta tagasi avastasime, et Bulgaaria ja Rumeenia orienteerujad on
meie jaoks välja mõelnud just paraja katsumuse. Suurepärane võimalus puhata Musta
mere ääres Kuldsetel Liivadel ja teha samaaegselt
kaasa kuue päevane Varna O- week. Seejärel paar päeva jalgadele puhkust ning siis juba Rumeenias
Cluj- Napokos nelja päevane Transilvania Open.
Nii saigi teoks 24 päevane autoreis, kuhu
pookisime külge veel Moldova, Transnistria, Ungari termaalveed, matka Poola Tatrates
ja lõpetuseks Kapa – 3 Lätis, Cesises.
Alustame Tallinnast 12. juuni
pealelõunal. Musta mere äärde Varnasse
jõudmiseks kulub 76 tundi. Selle sisse mahub kolm ööbimist: Lätis Rigas, Poolas Rzeszowis ja Rumeenias
Sighisoara lähedal. Võtame asja mõistusega, ei hakka kedagi üle trumpama
kiireima kohalejõudmisega ihaldatud kuurortisse. Nagu nii oleks ju kiireim
variant SmartLynx, isegi kui see kaks päev hiljem Tallinnast välja lendaks.
Selleks, et reis õnnestuks, valisime broneerimisel hotellid väga hoolikalt. Kriteeriumid olid kõrged, sest arvestada tuli pikkade sõidupäevade ja füüsiliselt raskete võistlustega. Telgiromantika otsustasime jätta mõneks teiseks korraks. Usaldasime Bookingut ja meie idanaabrite arvustusi ning kõik 12 hotelli vastasid ootustele ja rohkemgi veel.
Selleks, et reis õnnestuks, valisime broneerimisel hotellid väga hoolikalt. Kriteeriumid olid kõrged, sest arvestada tuli pikkade sõidupäevade ja füüsiliselt raskete võistlustega. Telgiromantika otsustasime jätta mõneks teiseks korraks. Usaldasime Bookingut ja meie idanaabrite arvustusi ning kõik 12 hotelli vastasid ootustele ja rohkemgi veel.
Teeremontidest Lätis, Leedus,
Poolas, Slovakkias ja Bukarestis ning Poola külavaheteel avariist tekitatud
liiklusseisakust ei pääse meiegi. Vaatamata sellele püsime graafikus ning
jõuame lubada endale iga päev pooleteisttunnise lõunasöögi koos puhkepausiga.
Poolas
kasutame lubatust kiiremaks edasiliikumiseks vana nippi ehk rekkade vahel
sõitmist. Ilmad on erakordselt kuumad ning nii kulub bensukatest ostetud külma
jooki palju. Eestimaalt lahkudes ei osanud sellega arvestada ning nüüd sai
käepäraseid vahendeid ehk siis kaasa võetud termoriideid edukalt külmikuna
kasutada. Järgiproovitud nipp, toimib hästi.
Et asi väga autoturismiks ära ei
lähe vaatame teel Bulgaariasse ära Rumeenias Brasovi lähedal oleva Drakula
võltslossi ja kurikuulsa Ceausescu palee Bukarestis.
Vaid hullem liiklus
Bukarestist saab olla veel Albania pealinnas Tiranas. Vürtsi lisab 40-le
lähenev termomeetrinäit ja lõputu teeremont ning ümbersõidud. Kust me üldse
sellisele mõttele tulime, et sellistes tingimustes risti läbi Bukaresti sõita,
samas kui ümber linna lähevad uued võimsad kiirteed. Ja mitte ainult ümber
pealinna vaid kogu ülejäänud Rumeenia. Skeptikute jutud hulludest teedest
Rumeenias on nüüdseks müüt. Rõõm oli kogeda, et EU eraldatud raha
teedeehituseks on kasutatud sihtotstarbeliselt. Uued maanteed, hooldatud
teeservad, ei ühtegi auku. Mägiteedel lubatud
100 ja kiirteedel 130, puhas sõidurõõm.
Nii jäigi ainult üle autoaknast seda
imekauni loodusega maad vaadata ja imestada kuidas üks euroopa vaesemaid riike
areneb.
Kusjuures lisakas plastikust kohalikule rahale saab igal pool maksta
ka pangakaardiga. Ja ei mäleta et
Rumeenias nagu edaspidi Bulgaarias ja Moldovaski oleks olnud keeleprobleeme. Teretulnud
oli venekeel, aga sai hakkama ka rahvusvahelise keelega.
Rumeenias kohalikega suheldes
selgus, et Eestimaast nad veel midagi olid kuulnud, aga eestlasi oma silmaga
nägid esimest korda. Mida kaugemale sõitsime, seda eksootilisemaks meie
päritolu muutus. Eriti kui olime sunnitud iga päev Bulgaarias Kuldsetel
Liivadel oma hotelli parklasse sõitma 500 meetrit mööda jalakäijate promenaadi. Lõime oma
väikese punase bemari kohalikus pesulas
selleks puhuks läikima. Ei jäänud kellelegi meie auto number ju märkamata. Oo
Estonia – päris lõbus oli seda kuulda.
Varna O- Week 16 – 21. juuni.
Mõnusalt end peatänava äärses hotellis
sisse seadnud, ei osanud veel ette kujutada kui raske nädal meid ees ootab.
Päike, rand, kohalikud maitsvad toidud,
ööelu, raske maastik ja suured tõusud. Üritasime võtta kõigest maksimumi.
Kui Urmas
keskendus metsas iga päev tulemusele, siis minule vastupidiselt kujunes
olulisemaks protsess ise. Seetõttu vähenes meil küll peale lõunane rannas oleku
aeg, aga vaatamata sellele saime ikkagi mõnusalt pruuniks.
Ei mäleta, et kolme
kilomeetri läbimiskes on tulnud peale Prantsusmaa kuue päeva jooksu veel kusagil nii palju vaeva näha. Tegelikult sarnaneski
Bulgaaria Cup - i maastik paar aastat
tagasi Prantsusmaal toimunud põhiklassi MM – i maastikuga. Päris huvitav oli Balchiku botaanikaaia sprint, millele lisas
traagikat 1:1500 kaardimõõt ja valed teevalikud terrassidel.
Kuldsete Liivade enda kohta
ütleks, et veidi ülerahvastatud ja lärmakas saksa noorte poolt. Viimasel ööl sekkus juba politsei, sulges südaööl meie
hotelli kõrval oleva ööklubi ja ajas ülemeelikud alaealised oma hotelli tudima.
Nii saimegi lõpuks enne finaalipäeva ja pikka sõitu Moldovasse ennast
korralikult välja puhata. Jätkub......
Postitas Riina
No comments:
Post a Comment