Friday, July 10, 2015

6600 km autoga mööda Ida – Euroopat 1.osa läbi Rumeenia Bulgaariasse


Paar aastat tagasi plaani võetud Rumeenia ja Moldova reis sai järjest edasi lükatud küll kallite lennupiletite ning sobivate võistluste ja Rail Balticu puudumise tõttu. Aasta tagasi avastasime, et Bulgaaria ja Rumeenia orienteerujad on meie jaoks välja mõelnud just paraja katsumuse. Suurepärane võimalus puhata Musta mere ääres  Kuldsetel Liivadel ja teha samaaegselt kaasa kuue päevane Varna O- week. Seejärel paar päeva jalgadele puhkust ning siis juba Rumeenias Cluj- Napokos nelja päevane Transilvania Open. 
Nii saigi teoks 24 päevane autoreis, kuhu pookisime külge veel Moldova, Transnistria, Ungari termaalveed, matka Poola Tatrates ja lõpetuseks Kapa – 3 Lätis, Cesises.
Alustame Tallinnast 12. juuni pealelõunal. Musta mere äärde Varnasse jõudmiseks kulub 76 tundi. Selle sisse mahub kolm ööbimist: Lätis Rigas, Poolas Rzeszowis ja Rumeenias Sighisoara lähedal. Võtame asja mõistusega, ei hakka kedagi üle trumpama kiireima kohalejõudmisega ihaldatud kuurortisse. Nagu nii oleks ju kiireim variant SmartLynx, isegi kui see kaks päev hiljem Tallinnast välja lendaks.
Selleks, et reis õnnestuks, valisime broneerimisel hotellid väga hoolikalt. Kriteeriumid olid kõrged, sest arvestada tuli pikkade sõidupäevade ja füüsiliselt raskete võistlustega. Telgiromantika otsustasime jätta mõneks teiseks korraks. Usaldasime Bookingut ja meie idanaabrite arvustusi ning kõik 12 hotelli vastasid ootustele ja rohkemgi veel.
Teeremontidest Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Bukarestis ning Poola külavaheteel avariist tekitatud liiklusseisakust ei pääse meiegi. Vaatamata sellele püsime graafikus ning jõuame lubada endale iga päev pooleteisttunnise lõunasöögi koos puhkepausiga. 
Poolas kasutame lubatust kiiremaks edasiliikumiseks vana nippi ehk rekkade vahel sõitmist. Ilmad on erakordselt kuumad ning nii kulub bensukatest ostetud külma jooki palju. Eestimaalt lahkudes ei osanud sellega arvestada ning nüüd sai käepäraseid vahendeid ehk siis kaasa võetud termoriideid edukalt külmikuna kasutada. Järgiproovitud nipp, toimib hästi.
Et asi väga autoturismiks ära ei lähe vaatame teel Bulgaariasse ära Rumeenias Brasovi lähedal oleva Drakula võltslossi ja kurikuulsa Ceausescu palee Bukarestis. 
Vaid hullem liiklus Bukarestist saab olla veel Albania pealinnas Tiranas. Vürtsi lisab 40-le lähenev termomeetrinäit ja lõputu teeremont ning ümbersõidud. Kust me üldse sellisele mõttele tulime, et sellistes tingimustes risti läbi Bukaresti sõita, samas kui ümber linna lähevad uued võimsad kiirteed. Ja mitte ainult ümber pealinna vaid kogu ülejäänud Rumeenia. Skeptikute  jutud hulludest  teedest  Rumeenias  on nüüdseks müüt.  Rõõm oli kogeda, et EU eraldatud raha teedeehituseks on kasutatud sihtotstarbeliselt. Uued maanteed, hooldatud teeservad, ei ühtegi auku. Mägiteedel lubatud 100 ja kiirteedel 130, puhas sõidurõõm. 
Nii jäigi ainult üle autoaknast seda imekauni loodusega maad vaadata ja imestada kuidas üks euroopa vaesemaid riike areneb. 
Kusjuures lisakas plastikust kohalikule rahale saab igal pool maksta ka  pangakaardiga. Ja ei mäleta et Rumeenias nagu edaspidi Bulgaarias ja Moldovaski oleks olnud keeleprobleeme. Teretulnud oli venekeel, aga sai hakkama ka rahvusvahelise keelega.
Rumeenias kohalikega suheldes selgus, et Eestimaast nad veel midagi olid kuulnud, aga eestlasi oma silmaga nägid esimest korda. Mida kaugemale sõitsime, seda eksootilisemaks meie päritolu muutus. Eriti kui olime sunnitud iga päev Bulgaarias Kuldsetel Liivadel oma hotelli parklasse sõitma 500 meetrit  mööda jalakäijate promenaadi. Lõime oma väikese punase bemari  kohalikus pesulas selleks puhuks läikima. Ei jäänud kellelegi meie auto number ju märkamata. Oo Estonia – päris lõbus oli seda kuulda.
Varna O- Week 16 – 21. juuni.
Mõnusalt end peatänava äärses hotellis sisse seadnud, ei osanud veel ette kujutada kui raske nädal meid ees ootab. Päike, rand,  kohalikud maitsvad toidud, ööelu, raske maastik ja suured tõusud. Üritasime võtta kõigest maksimumi. 

Kui Urmas keskendus metsas iga päev tulemusele, siis minule vastupidiselt kujunes olulisemaks protsess ise. Seetõttu vähenes meil küll peale lõunane rannas oleku aeg, aga vaatamata sellele saime ikkagi mõnusalt pruuniks. 
Ei mäleta, et kolme kilomeetri läbimiskes on tulnud peale Prantsusmaa kuue päeva jooksu veel  kusagil nii  palju vaeva näha. Tegelikult sarnaneski Bulgaaria Cup - i maastik paar aastat tagasi Prantsusmaal toimunud põhiklassi MM – i maastikuga. Päris huvitav oli  Balchiku botaanikaaia sprint, millele lisas traagikat 1:1500 kaardimõõt ja valed teevalikud terrassidel.
Kuldsete Liivade enda kohta ütleks, et veidi ülerahvastatud ja lärmakas saksa noorte poolt. Viimasel ööl  sekkus juba politsei, sulges südaööl meie hotelli kõrval oleva ööklubi ja ajas ülemeelikud alaealised oma hotelli tudima. Nii saimegi lõpuks enne finaalipäeva ja pikka sõitu Moldovasse ennast korralikult välja puhata.  Jätkub......

 Postitas Riina

No comments:

Post a Comment