Thursday, April 28, 2011

333

....ehk teisisõnu Jüriööl kolmandat korda veteranide arvestuses kolmandaks. Stardiprotokolli vaadates arvas Riina, et sel aastal pole meil mingit lootust poodiumile pääseda. Aga oma rinnanubrit nähes, tuli mul usk tagasi. Liiga palju häid orienteerujaid on saanud 40 aastaseks ja seega tugevaid võistkondi päris palju. Siiski oskasid väga paljud Keila lihtsatel radadel eksida. Minulegi sai saatuslikuks kurikuulus kivi punkt. Proovisin seda kätte saada nii üksinda, kui ka Maretile lootes. Aega läks seal üsna üksjagu palju. Muidu suurepäraselt korraldatud ürituse puhul, siinjuures kiitus Harju Keki rahvale, häiris siiski paar asja. Pilkane pimedus võistluskeskuses. Kaardi trükk oleks võinud öise jooksu jaoks veidi heledam olla, häiris just haigla ja laululava piirkonnas. Sellegi poolest oleme järgmisel aastal rivis, ükskord tuleb ju see veteranide kalevipoeg koju tuua.
Postitas Urmas.

Thursday, April 21, 2011

Valmistume Jüriööks


Jooksusammu on nüüdseks harjutatud küll igas olekus - lumega, lumeta, vees, sambla peal ja asfaldil. Eile öösel andsime viimase lihvi pimedas ja osaliselt ikka veel lumises Järvi metsas. Ei saaks õelda, et lihtne oli. Suured nõlvad meelitasid hoopis teise nõlva peale, tekitades segadust selles pimeduses. Seetõttu ei suutnud ma normaalse ajaga üles leida metsa suurimat lohku.
Muidu oli täitsa vahva, soodest oli võimalik hüpeldes ja jänesehaake tehes lausa kuiva jalaga pääseda. Välja arvatud lohk 50-da punkti juures, mis üllatas lume all oleva järvekesega. Jalad põlvini märjad, liigutasin end jälle kiiremini ning võitsin tagasi eelnevalt kaotatud väärtuslikke minuteid. Kahjuks kuivasid jald liialt kiiresti ning nende minutitega jäi nagu oli. Hetkel on käsil Jüriöö kolmas ettevalmistus etapp - magamata öö ja pudel head Hispaania veini. Ülehomme siis kõik ööloomad rajale, seniks aga ilusat pühade algust kõigile!

Postitas Riina.

Monday, April 4, 2011

Ziemelu divdienas 2011

Möödunud nädalavahetusel avasime uue hooaja lõunanaabrite Kapa klubi korraldatud traditsioonilise kahepäeva jooksuga, kus tublimatele riputati kaela kohaliku vapilooma angerja pildiga medalid. Olime lumeoludega küll juba kursis, aga esimesed 200 meetrit stardist esitasin endale korduvalt küsimuse miks? Nädalaga oli lumi muutunud pudruks ning tegi esimesel päeval eriti metsateedel ja sihtidel liikumise üliraskeks. Teisel päeval kaardi põhjapoolses otsas oli seevastu võimalik osa rada juba joosta sambliku peal. Lätlased ise ei mäletagi, millal neil viimati nii pikk talv oli. Kui nüüd juba see tüütavaks muutuv lumi välja arvata, siis o tehniliselt oli tegemist väga hea võistlusega. Tegemist maastikuga, kus kiired jalad alati ei aita, rõhku tuleb panna kaardi lugemisele. Otsustasime, et järgmise stardi teeme ilma lumeta. Kuni lume täieliku sulamiseni võib meid näha vaid Nõmme tänavatel jooksmas.