Friday, November 1, 2013

Sügispuhkus Hollandis 1.osa

Sellel aastal otsustasime Istanbuli asemel minna Hollandisse, et oma silmaga kaeda, kuidas elavad maailmakuulsad puukingameistrid ja muidugi kõik need muud kuulsad tegelased ka.
Nii veedamegi esimese suvesooja õhtu ja öö pea varahommikuni Amsterdami kõige kuulsamas linnaosas - punaste laternate kvartalis.
No mis siis ikka, vaatame need tüdrukud kõigepealt üle. Peab tunnistame, et öised neiud olid päris kenakesed võrreldes järgmisel päeval päevavalguses ennast pakkuvate transvestiitide ning veidi ülekaaluliste kuldses keskeas naisterahvastega. Öösel sarnanesid nad tõepoolest Barbinukkudega, nii nagu selgitas sõpradele ka üks noormees, et mul on kodus selline Barbinukk. Iseenesest mõista, on kogu see laternate linnaosa orienteeritud vaid ühele teemale.
Tänase õhtu naelaks saabki Casa Rosso teater, kus 50 euro eest koos kahe dringiga on võimalik piiramatu aja vältel vaadata umbes kümmekond erinevat etendust kaunist postitantsust kuni pesuehtsa s....ni  välja.
Hommikupoole ööd piki kanaleid hotelli jalutades jõuame järeldusele, et tegemist on linnaga, mis mitte kunagi ei maga.
Teine päev. Tänaseks oleme plaaninud Ida, Lääne ja Kesk Kanaliringi ning kahe tunnise laevaekskursiooni mööda Amsterdami kaunemaid kanaleid. 
Kuna on tööpäeva hommik siis erilise valvsusega tuleb keskenduda kohalikele, kes jalgratastel tööle kihutavad. Neid tuleb korraga palju ja igast ilmakaarest.
Õnneks me ratta alla ei jäänud ja nii saame nüüd imetleda kõiki neid Amsterdami kauneid ja erilisi maju. 
Enne kui suundume harivale laevaekskursioonile, veedame mõnusalt aega kuulsas Hard Rock Cafe`s, mis on lausa omaette vaatamisväärsus.
Olles peale laevasõitu nüüd Amsterdami ajaloost palju targemad, suundume otsejoones antiigiturule, mis pimestab oma tohutu kaubavalikuga ka kõige nõudlikumat antiigihuvilist. Kätte on jõudnud ka aeg, et külastada selles muuseumiterohkes muuseumilinnas esimest muuseumi. Selleks valisime paatelamu Printsengrachti ääres. 
Kui sõjajärgsel perioodil hakkasid inimesed odava elamispinna puudusl elama paatelamutes siis nüüdseks enam hinnavahet tavalise korteriga pole ning pigem on paatmajades elamine saanud paljudele hoopis elustiiliks.
Järgmisena võtame ette erootikamuuseumi, kus viiel erineval korrusel antakse ülevaade sellest elulisest kunstist mitmel erineval moel.
Kuigi oleme õhtuks maha kõndinud aukartustäratava koguse kilomeetreid, leiame veel jaksu vaadata veelkord üle kõik tüdrukud, käia ära lõbustuspargis ning otse loomulikult nautida head Belgia õlut ning Argentiina grilli. Vaat nii palju siis Hollandi rahvustoitudest, ei leidnud me kusagilt ei ube ega hernesuppi.
Kolmas päev. Täna on plaanis panna rohkem rõhku šopingule ning ühtlasi vaadata ära ka teine pool Amsterdami kesklinnast. Päeva alustame turul, kus müüakse igasugu vana ja uut kraami läbisegi. Kõige põnevam sektsioon oli numismaatikutele, kus Urmas veetis edukalt lausa kaks tundi nii, et pidi tagasi tulles lennujaamas aru andma oma kohvri sisu üle. Enne kui aga sukeldume kanalitelinna südamesse kohvikute tänavale, et soojas päikesepaistes lihtsalt istuda mõnes kanaliäärses kohvikus ja tunda puhkusest mõnu, käime ära Nemo peal, mis meenutab justkui uppuvat laeva. Tegelikult asub selles rohelises hoones hoopis teaduse ja tehnika muuseum. Nemo ``laevatekk`` on aga kohalike hulgas populaarne päikesevõtu koht, kust avaneb ka ümbruskonnale imeline vaade.
Ja nüüd siis kohustuslik šoping nimega saapajaht, mis kestis pimedani välja, sest minu tuhkatriinu jalale ei suutnud kohalikud kaupmehed kuidagi sellel hiiglaste maal sobivat suurust leida. Pikad ja suured inimesed on need hollandlased tõesti. Seda võis järeldada hiidsuurtest vooditest ja kurgu alla ulatuvatest kraanikaussidest hotellis. Vahepeal leidsime aega käia ära ka juustupoes, sest seda peab Hollandis lihtsalt oma silmaga nägema ja ninaga tundma. 
Veidi keerulisem oli leida vanalinna kitsastelt tänavatelt üles kuulus Cafe Belgique, kus võimalus maitsta puidust käepidemega ``katseklaasist`` ehtsat Kwaki õlut. Nüüd on see imelik vidin ka meie isiklikus õllekannude kollektsioonis olemas. Selleks juhatati meid otse baarist suurde õlleklaaside poodi, kust võis osta mis iganes firmade klaase ja kanne ning ka sinna juurde kuuluvat õlut.
Täna õhtuseks etenduseks valis Urmas välja sületantsubaari, kus vaatamata soole võis igaüks kes soovis, saada endale 20 euro eest sülle vingerdama täiesti palja tütarlapse. Kasinama summa eest jättis aga tantsutüdruk oma strateegilised kohad kaetuks. Meie näitasime üles eriti suurt kasinust ning otsustasime jääda pigem vaataja rolli. Ja üllataval kombel ei olnud ma üldsegi mitte ainus nais soost külaline selles asutuses. Õhtu lõpetuseks proovime 1695 aastal ehitatud ajaloolises hoones asuvas Cafe de Sluyswacht`is ära tumeda Hertog Jan`i.  
Jätkub.....                                         
Postitas Riina

2 comments: