Neli korda Istanbulis käinud, tahtsime nüüd ära näha ka teistsuguse Türgi. Suur mürakas riik, ei teagi kust otsast alustada ja igale poole pole Türgi puhul tervislik oma nina toppida. Saime aru, et Eestimaa suvega pole sellel aastal midagi ette võtta ning nii alustasimegi oma teise Türgi avastamist Antalyast, mida hellitavalt kutsutakse ka Türgi Rivieraks.
Seitsmest päevast kuus veedame
Alanyas rannamõnusid nautides. Õhtud kulusid põhiliselt linnas jalutamisele ja
kauplemisele.
Kuuma trotsides käime ära Seldzukkide
kindluses, kust avaneb hingematvalt ilus vaade kogu Alanyale.
Ühe päeva anname nahale puhkust
ja võtame ette 370 km pikkuse sõidu Pamukkale, et vaadata oma silmaga ära üks
tuntumaid Türgi loodusimedest–valge kaskaad, mis on tekkinud tänu lubjakivirikastest
kuumaveeallikatest.
Ekskursioon Hierapolise iidses
linnas paneb kuumataluvuse proovile – varjus 44, tajutav 58. Jääme ellu, kuna
vahepeal saab end Kleopatra basseinides jahutada.
Tagasiteel Alanyasse degusteerime
kohalikus veinimõisas marjaveine, mis uinutasid sõitma hakates kogu bussirahva
nagu nõiaväel. Silmailu pakkub päikeseloojangul Tauruse mägedest laskumine
Antalya poole, see leevendab pikka 19 tunnist reisipäeva.
Selle nädalaga sai meile selgeks, et orienteerumine poris ja vihmas ei ole üldse nii lõbus, kui puhkus soojal maal.
Selle nädalaga sai meile selgeks, et orienteerumine poris ja vihmas ei ole üldse nii lõbus, kui puhkus soojal maal.
Postitas Riina
No comments:
Post a Comment