Sunday, February 27, 2011

SALAM ALEIKUM

Salam - just nii algas meie vestlus kohalike araabia keelt kõnelevate marokolastega, millele vastati alati sõbralikult salam aleikum. Vaatamata rahtustele põhja Aafrikas, saime kolme päeva jooksul piisava ülevaate Maroko kultuurist ning võtsime osa Morocco 3 päeva orienteerimis jooksust. Kuna meie teele jäi ka selline tore riik nagu Hispaania, siis otsustasime enne ja pärast Aafrikat veidi puhata ning treenida lõuna Hispaanias Barbatel, orienteerujate paradiisis Los Canos De Mecas.Enam paremini ei saanudki reisi ajastus olla, sest jäime ilma karmist kümne päevasest pakasest eestimaal. Selle asemel nautisime kevadist õitsvat Hispaaniat, mis sarnanes 20-23 kraadise sooja ilusa eestimaa suvega.Andalucia Sun-O Camp Hispaanias
17. veebruar

Maandume Malagas, Pablo Ruiz Picasso lennuväljal. Ilm on soe aga väga tuuline. Võtame suuna Hispaania lõuna rannikule, Los Canos de Meca poole. Teel olles külastame kurikuulsat Marbella linna.Los Canos de Mecas ootab meid ookeani kaldal tõeline paradiis - ookeani kohin, linnulaul, lilled ja liblikad. Elama asume apartement hotellis Canos de Meca. Kõik eluks vajalik on selles ilusas ookeanivaatega kahetoalises korteris olemas. Samuti ootas meid valvelauas o - kaartide maxi-pack, mis koosneb 13 -st radadega orienteerumiskaardist, millest enamus asuvad hotellist 5 km raadiuses või hotelli lähiümbruses. Otsustame teha väiksese õhtuse treeningu kohe hotelli taga asuval kaardil. 6 - s punktis saabuv pimedus sunnib meid tagasi pöörduma. Ka sellega on treeninglaagri korraldajad Sun - O inimesed arvestanud ning tähistanud punktikohad lisaks helkurribaga. Kahjuks ei taibanud me lampe kaasa võtta, kuid õhtuti nägime lambikestega orienteerujaid majas liikumas ning metsa poole suundumas.
Samas laagerdas ka Itaalia ja Prantsusmaa koondis.
18. veebruar
Tuul on vaibunud ning tulemas on soe päikesepaisteline päev. Ärkame vara, kuna täna on plaanis pikk hommikune trenn, ekskursioon Gibraltarile ning õhtune kaugem trenn eksootilisel maastikul. Hommikusele kaardile jõudmiseks kulus 15 minutit sörkjooksu mäkke. Raske on, aga metsas saame hoo sisse. Kõrgeid nõlvu ei tule eriti võtta, see eest peab kaarti hoolikalt lugema. Kui ei oleks lõunamaa taimestikku, võiks arvata, et oleme Riga ümbruse parimatel maastikel. Kohati sarnanes mets ka Portugali veteranide MM-i finaali päeva maastikuga. Gibraltar asub pooleteist tunni sõidu kaugusel. Pargime auto Hispaania poolele ning läbime passikontrolli, et siseneda Suurbritaania territooriumile. Kõigepealt ületame risti Gibraltari lennuvälja maandumisraja, seejärel suundume vanalinna kohtuma ainsana euroopas vabas looduses elavate ahvidega. Pärdikud on lahedad, kõrvaltänavatel küll veidi agressiivsemad. Õhtune treening jääb jälle pimeduse saabudes pooleli, seekord küll meie õnneks. Liikumiskiirus sellel maastikul oli praktiliselt olematu. Lisaks vesisele ja kivisele metsaalusele oli tehtud raiet. Taimestik meenutas botaanikaaeda kauni vaatega ookeaniäärsel kaljul.Marocco - O tour 2011
19. veebruar
Vara hommikul sõidame Algecirase sadamasse, kus koguneb 80 orienteerumisfänni üle euroopa, et teha ühiselt kolmepäevane kultuuri - ja orienteerumisreis Marokosse. Peale tunniaajast laevasõitu maabume Aafrika pinnal. Päeva esimese poole veedame veel siiski Hispaaniale kuuluvas osas, Ceuta linnas. Peale tunni ajast giidiga bussiekskursiooni viiakse meid imelise vaatega mäe otsa. Selgub, et seal toimubki meie esimene võistlus. Seejärel võtavd kõik pakiruumist oma ratastega lennuki kohvrid, suunduvad bussi kõrvale riietuma ning edasi läheb nagu tavalisel võistlusel. Metsa lastakse meid ühisstardist, lisaks hajutus ja kaardivahetus. Arvestust peetakse kõigil kolmel päeval vaatamata vanusele naiste ja meeste arvestuses eraldi kahes klassis - Super Marocco ja Marocco. Super Marocco - tegijatele ning Marocco - neile kes tunnevad orienteerumisest rõõmu. Radade erinevus seisnes vaid ringide arvus. Super Marocco pidi jooksma alati ühe ringi rohkem. Pilte korraldajate pildialbumist.
Peale jooksu viiakse meid sööma ning rõõmsas tujus ületame Maroko piiri. Meel läheb kohe kurvaks kui näed seda elu seal araablaste ja berberite maal. Sõit Chaoueni kestab paar tundi. Enne pimeduse saabumist tehakse väike peatus mägedes, kus kohalikus teeäärses restoranis pakutakse rahvusliku jooki - kuuma ja magusat mindi teed. Et bussisõit lõbusam oleks, õpetatakse meile olulisemaid araabiakeelseid sõnu ja väljendeid. Näiteks kui tahad jutukast araablasest lahti saada, siis ütle talle lihtsalt safi. Igaks juhuks me seda sõna ei kasutanud, andsime ikka kätega viisakalt märku, et ma ei soovi midagi ja head aega.20. veebruar
Organiseeritud korras viiakse meid hanerivis läbi Chaoueni vanalinna üles mäe otsa, kus asub teise o- jooksu start. Täna toimub omapärane individuaalstart. Võistlejad rivistatakse üles ja iga minuti tagant lastakas üks Super Marocco ja üks Marocco korraga metsa. Stardi aeg kirjutatakse kontrollkaardile, komposteerimine käib nööri otsas rippuva kompostriga. Korjasin metsas kõvasti tänusid kui ulatasin konkurentidele kompostri otse kätte, sest kõvasti rohkem kulus aega, kui pidid iga kord selle nööri otsas kõikuva uuniku algul kinni püüdma. Kogu jooks toimus linnalähedal parkmetsas ja avatud aladel, finsisse tuli orienteeruda läbi siniseks värvitud vanalinna. Punkte võtta ei tulnud, aga pikal tulekul sai ära eksitud korralikult. Kahe päeva tulemused. Finiš asus kohe hotelli lähedal. Ei mingit kottide tassimist, saad kohe pessu ja õlled. Meie hotell oli üks kahest kohast linnas, kus üldse müüdi alkohoolseid jooke. Esimesel õhtul seisid baariletil vaid 0%-ga joogid, õlu toodi kusagilt küsimise peale. Teisel õhtul oli baarilett palju rikkalikum, välja oli pandud ka kangem kraam. Ja mida me näeme, istuvad baaris araablased ja joovad õlut. Mingit probleemi ei olnud ka euroga maksmisel. Kas põhjus selles, et just täna algasid üle Maroko rahutused. Peale lõunat kogunesid ka meie hotelli lähedale keskväljakule sadakond noort marokolast, kes nõudsid käsi vehkides vabadust ja demokraatiat. Vaatamata sellele toimub linnaekskursioon ajaloolises siniseks värvitud majadega linnas, kus valdavalt puudub elekter ja vesi. Elekrit ja vett saab endale lubada seal vaid väga rikas. Pesemine toimub kord nädalas linna ühissaunas. Pesu pestakse pesumajas või linna servas asuva mägijõe ääres. Sama jõe ääres käivad ka naised hommikul vara end värskendamas. Ostame suveniire, sööme kus-kussi ja joome head mindi teed. Nagu eelmiselgi õhtul, lõpetame päeva jälle rikkaliku ühise söömaajaga hotelli restoranis. Pilte korraldajate pildialbumist.
21. veebruar
Hommikul toimub Chaoueni linnasprint. Võtan eelmise päeva vigasest finisisse jooksust õppust, ning läbin raja rahulikult kaarti lugedes veatult. Sprindi tulemused. Juhin tähelepanu, et kaardile on pastakaga kirjutatud araabia keeles kaardi nimi Chaouen Medina.Päris lõbus oli joosta ärkava linna vahel. Kohalikud mehed olid väga sõbralikud ning muudkui tahtsid juhatada ja nõu anda kuhu peab minema. Peale jooksu teeme selles ajaloolises araabia linnas viimase tiiru ning võtame suuna tagasi euroopa poole. Kahjuks asendatakse rahutuste tõttu meie turvalisuse pärast Tetouani linnaekskursioon lõunasöögi ja rahvuslike etteastetega Tetouani rahvusrestoranis. Pilte korraldajate pildialbumist. Õhtul jõuame tagasi jälle oma Hispaania koju Canos De Mecasse.
Andalucia Sun-O Camp Hispaanias jätkub
22. veebruar

Taevas on pilvitu ja temperatuur näitab vaid tõusvat trendi. Hommikuse treeningu teeme Barbate külje all asuval kaardil. Täna näeb juba iga veidi aja tagant metsas orienteerujaid, kuna enamus Maroko tuurist osavõtjaid tuli samuti siia, et teha trenni paari päeva pärast algavaks Andalusia o- week -ks.Kuna meie mõistes on saabunud tõeline suvi, siis otsustasime õhtuse trenni ära jätta ja veidi puhata ja mängida. Ehk siis päike, õlu ja õhtul ekskursioon euroopa vanimas linnas Gadiz-is.
23. veebruar
Hommikune pikk treening Los Canos De Mecas. Juba jõuame kiiremini joosta, punktid tulevad lihtsamini kätte, sest stiimuliks on päike ning külm San Migueli õlu, mille 0,44 ml purgi 12 pac -i eest tuli välja käia vaid 5.95 euri. Õhtuse linnasprindi treeningu ühendame jalutuskäigu ja õhtusöögiga Vier de La Fronteras.24. veebruar
Kaarditreening Si jaamade ja tähistega ilma teedeta kaardil. Kohtume seal esimeste eesti orienteerujate Liisi ja Petsiga, kes on sinna oma soome klubiga treeninglaagrisse tulnud. Täna oli metsas juba väga tihe liiklus. Ka Canos De Mecas oli juba nii palju orienteerujaid, et basseini äärde oli raske kohta leida. Enamuses päevitajad põhjamaade noored orienteerujad. Õhtune treening Barbatel. Mina enam enam ei jaksa, loobun ja otsustan otsida meile sellel ajal hea hispaaniapärase söögikoha Barbatel. Margus läbib lõpetuseks terve raja, Urmas ainult reljeefipesad. Kaart oli tõsine olnud. Pole hullu, see jääb mulle järgmiseks korraks.
Kohtumiseni Los Canos De Meca!
Õhtul tähistame Vabariigi aastapäeva, avame seekord kalli veini, mis maksis veidi üle kahe euro.
25. veebruar
Hommikupimeduses alustame sõitu Malagasse, hinges nukrus. Mitte selle pärast, et Eestis ootab meid jälle lumi ja külm. Harjub ju eestlane kiiresti. Vaid selle pärast, et puhkus nii ruttu läbi sai. Oleks tahtnud veel mõneks ajaks sinna jääda. Osad kaardid ja harjutusedki jäid käimata. Kuna kasutasime seekord odavlennufirma Easyjet teenuseid, siis saime boonuseks õhtu Londonis.
Pilte meie pildialbumist.
Postitas Riina

3 comments:

  1. Ai kurja, küll tegi kadedaks.
    Airi

    ReplyDelete
  2. Väga põnev! Peaks ise ka midagi seesugust ettevõtma.
    Kris

    ReplyDelete
  3. Mulle meeldisid kõige rohkem need helesinised majad. Maastik tundub vaieldamatult super. Peaks vist,nüüd varsti lätti siblima.

    ReplyDelete