Wednesday, July 30, 2014

Swiss O Week 2014 Zermatt

Kauaoodatud SOW on läbi, see oli nädal, mis pakkus tõsiseid väljakutseid o-tehnilistel mägimaastikel, kauneid vaateid Matterhornile ning võitlust kohalike loodusjõududega. Siiski halastas vihmajumal meile ja lasi kahel päeval päikesepaistes imetleda Šveitsi mägede ilu. 
1.päev. Magamata öö ja väsitav sõit mägedesse.
Väsitavaks muutsid sõidu muidugi rahvamassid, mis kõik suundumas Zermatti. Neist umbes 5000 orienteeruma ning ülejäänud matkama ja suusatama. 
Esimest ja viimast korda kogu reisi vältel panen kohale jõudes selga kleidi. Esiteks, selles linnas kantakse ainult matkasaapaid ning teiseks, nagu meie kiuste lõppeb terveks nädalaks selles maaliliselt kaunis linnas suvi. 
Väikese eelaimusega tellime esimesel õhtul endale restorani hamburgeri nimega vana Zermatt. Selgub, et 20 frangi eest sai korraliku kõhutäie, ei midagi sarnast meie burgeritega. 32 kohaliku raha eest oli aga võimalik süüa restoranis juba tõsine praad. Õlle ja veini hinnad olid ettekandjaga asutustes enam vähem samad nagu keskmises euroopa lennujaamas. 
Et selle kõigega edukalt toime tulla, pigistame hommikusöögi buffees kõhu kõvasti täis ning üritame päeval võimalikult kaua aega mägedes veeta, kes jooksurajal, kes matkates või niisama mäetipu restoranides tšillides, et aega jääks õhtul vaid üheks korralikuks restorani söögikorraks. Sellisest naudingust ei tohi lihtsalt Šveitsis loobuda.  Mina isiklikult kasutasin aega ratsionaalselt ning veetsin enamuse ajast jooksurajal.
2.päev. Turistide päev SOW 1.etapp Zermatt.
Zermatti vaatamisväärsustega tutvumiseks kulub veidi rohkem kui tavalises linnasprindis sest peenete detailide välja lugemine kaardilt on vihma tõttu vaevaline. Nii ei tekkinud ka vigade tegemiseks eriti võimalusi, see eest aga näeme ära Zermatti ajaloolise vana linnaosa, kus majad püsivad lausa kanajalgadel.
Hommikune varajane start andis eelise, kuna päris turistid alles magasid ning nii tuligi võidelda ainult ühe pilusilmse kambaga, kes olid broneerinud endale tänava kogu laiuses.
3.päev. Hingetuks tegev päev SOW 2.etapp Staffelap.
Sõidame gondliga 2583 m. peale Schwarzseesse ning seejärel laskume 2199 m kõrgusel oleva vihmapilve sisse Staffelappi. Naljakas oli vaadata kuidas võistlejad ei leidnud starti üles, seistes ise stardi kõrval. See hirmutas veidi, et kuidas siis neid punkte üles leitakse. Tegelikult oli jooks väga lahe, eriti punkte otsida ei tulnudki. Vürtsi lisas mikroreljeefi ala, kus punktid vaat et iga kivi taga. Saad aru küll, et ei ole sinu oma, aga uudishimust lähed vaatad ikkagi. Nii see aeg kulus ja eks omajagu rolli mängis tänane aklimatiseerumise päev. See tegigi hingetuks, kohe täitsa hingetuks.

 4.päev. Taevalik päev SOW 3 (5) etapp Gornergrat.
Kuna 3000 m. kõrgusel jooksmiseks on vaja väga ilusat ilma, siis vahetasid korraldajad kolmanda ja viienda etapi omavahel ära. Täna ei ole me siin 2582 m. kõrgusel Riffelbergis küll otseselt vihmapilve sees, aga ilusad vaated siiski puuduvad. Vaid siit, sealt on aegajalt näha mõnda üksikut lumist mäekülge. Kahju! See eest saab jooksurajal ületada päris mitu kõrgemat kohta maastikul, nii et oli küll selline tunne, et ronid otse taevasse. 
Hing on kinni ja tekib juba tunne, et ei suudagi selliste kõrgustega harjuda. Kopsuhaigetele tõsine soovitus, ärge seda võistlust endale plaani võtke!
Peale jooksu sõidame rongiga üles 3100 m. peale Gornergratti, kus saame imetleda hiiglaslikku jääliustikku.
5.päev. Hurraa, puhkepäev!
Et veidi liialdades nüüd öelda, hoidsime öösel hinge kinni, et vähemalt täna paistaks päike. Plaan minna väikesele Matterhornile ehk siis kõrgemaisse punkti, kuhu ilma erivarustuseta võimalik. 
Kuna öösel on mägedes kõvasti lund juurde sadanud, siis käib meie kohale jõudes 3883 m. kõrgusel Klein Matterhornil juba tõeline suusapidu. 
Ei hoiagi oma rõõmu tagasi, ilm on lausa super! 
Kuna õhk on suviselt soe ja päike kuumutab intensiivselt lund, siis lumememm mille mäe otsas meisterdasin, näeb välja ikka väga vesine.
Tõelist jahutust pakkusid jääkoopad, kus sai imetleda peale kõige ka kauneid jääskulptuure.
Kuna ilusat päikesepaistet jätkus allpool veel edasi, siis tulime viimase gondlilõigu Zermatti hoopis mööda matkarada, et imetleda nüüd täies hiilguses päris Matterhorni.
 6.päev. Võluv päev SOW 4.etapp Grünsee.
2300 m. kõrgusele jõudmiseks tuleb täna sõita kuus minutit toru sees sinise rongiga ning siis veel kahe erineva gondliga, millest viimane on imetilluke vastikult kõikuv karp eelmisest sajandist. Minu rõõmuks otsustas seltskond peale võistlust eirata gondleid ja hoopis matkata pool teed alla. 
Võistlus ise kujunes oodatust emotsionaalsemaks - viha, pisarad, rõõm. Maastik oli nõudlik, tuli õiget kõrgust hoida ning kivistest aladest ringi joosta. Mind isiklikult ajaski nutma just kõrguse hoidmine ja seetõttu ei võlunud mind täna küll mitte miski. Urmas seevastu nautis tänast maastikku ja oma sooritust.
7.päev. Jäine päev SOW 5 (3) etapp Trockner Steg.
See on päev, mille pärast tasus nii kaugele ja nii kõrgele sõita! Oh seda rõõmu, ilmataat on samuti täna meie poolel. 
Võistlus ise toimub kuuest päevast kõige kõrgemal, 2939 m. peal. Alates 50 naistest ja 60 klassi meestest küll maastiku magusamatele osadele ei lastud ja nii tuli mul pool rajast lume piiril liustiku mudas sumbata. Kuidagi kodune tunne tekkis, kui vajusid põlvini halli plõga sisse, millest oli end päris raske välja sikutada. Kõige lihtsam oli aga joosta lume peal, selline talvine Magnetsi päevaku tunne tekkis. Ikkagi siis jäine päev.
Kuna üks vahepealne gondli liin lakkas päeva peale töötamast, siis võtsime peale jooksu ette umbes kahe ja poole tunnis tõsise ja kohati ka ohtliku matka alla. Nii nägin ära maastiku, kus täna suuri tegusid tehti ja loomulikult hingematvalt kaunid vaated.
8.päev. Kütkestav päev SOW 6.etapp Sunnegga.
Tänane võistlus kujunes vihma, külma ja tugeva udu tõttu kõigeks muuks kui kütkestavaks. Kes on näinud multifilmi "Siil udus"?
Mitte kuidagi ei kütkestanud ka hullult järsud nõlvad, mida libeda metsaaluse tõttu tuli vallutada peaaegu et roomates. Mäest alla tulek oli nagu hüppetornist, aga ainult ilma suuskadeta. 
Koduselt mõnus tunne tekkis jälle puid nähes ning arvan, et ilusa kuiva ilmaga oleks see maastik olnud vägagi kütkestav ja nauditav.
Linna tagasi jõudes palun endale esimeses restoranis algava külmetuse raviks segada ühe tõeliselt kuuma joogi. Ma ei tea mida nad mulle tee sisse küll lisasid, aga see mõjus hästi.
9.päev. Aeg lahkuda!
Väga kurb on, kaheksa aastat sai seda oodatud ja nüüd on ta läbi. Tuhka sest halvast ilmast, see ei kaalu üles neid muljeid, mida nädalaga kogusime. Kõik oli super! 
Lisaks nägime ära ka kõige tähtsama, 4478 m. kõrguse iluduse, Matterhorni. Seda nii pilve sees, ees kui taga ja loomulikult ka ilma pilveta sinise taeva taustal. Seda viimast ühepäeva turistidele tihti ei pakutagi. 
Enne kojulendu veedame veel kaks tunnikest Zürichi vanalinnas, et viimast korda nautida head Šveitsi kööki.

Lõpetuseks tahan tänada kogu meie väikest vahvat reisiseltskonda. Väga tore oli teiega, aitähh!
Vaata rohkem pilte.

Postitas Riina, O-kaardid H50