14. august, pikk rada St - Francois de - Sales ja Annecy

Esimene võistluspäev, iga veidi aja tagant sajab vihma. Selline naljakas hõre, suurte piiskadega vihm. Üllatuse valmistavad korraldajad, kes jätavad meie auto võistluskeskusest 3 km kaugusele mägitee serva. Päris viimaste tulijate autod jäid lausa 5 km kaugusele. Enne starti saame siis selle 3 km mäkke üles mööda serpentiine, seejärel pikk rada, mis minul piirdus 3,4 km -ga ja Urmasel 4,6-ga. Ajaliselt tuligi pikk rada. Eelmise päeva harjutusrada sundis valvsusele, kuid tegelikult oli maastik palju meeldivam. Jooksime eilse WOC-i tavaraja kvalifikatsiooni maastikul. Urmasel läksid esimesed punktid aia taha, kuna ei saanud kaardiga kohe kontakti. Minul seevastu tuli algus hästi, aga lõpus suutsin kõige lihtsama punktiga vea ära teha. Pinnastiku omapärast tingituna olid lohad kohati tugevamad, kui kaardile kantud teed. See tekitas segadust ja viga oligi lihtne tulema. Maastik oli samuti väga ohtlik - liikuvad kivid, mustad augud ja oksarisu. Selleks, et mingilgi määral korralikult joosta, pidid mõlemad jalad olema tugevasti teibitud. Kinniseotud jalgade - ja kätega jooksjaid oli ikka näha ning vilkuritega kiirabigi polnud haruldus. Võtsime mõlemad asja rahulikult ning tulime metsast välja ühes tükis. Planeerisime endale nii tiheda turismiprogrammi, et sportimiseks napib jõudu. Urmas juba kadestab lätlasi, kes elavad mäe otsas võistluskeskuse telklaagris. Nad ei pidavat sealt eriti kuhugile liikuma. Täna külastasime Rhone Alpide kaunimat linna - Annecyt, mis meenutas segu Veneetsiast ja Tallinna vanalinnast. Kuna võtsime plaani sellel reisil mitte kasutada kiirteid, siis sõidame Annecysse mööda mägiteed, kust avaneb pea kogu aeg miljonivaade. Juba ammu pole nii palju inimesi korraga näinud, sealhulgas bussitäis eesti turiste. Lõunasöögi asemel valisime pikniku Annecy järve ääres, kus nautisime murul pikutades imelist vaadet järvele ja mägedele. Õhtu lõpetame jälle oma linnas, seekord pargirestoranis Kronenbourgi õlut limpsides. Arvasime enne reisi, et Prantsusmaa on üks kallimaid riike euroopas. Tundub, et Eestis on elu ikkagi kallim.
 Loe edasi.........

Postitas Riina.