20 aastat hiljem

Päev enne aasta tähtsündmust, EMV tavarada, otsisin välja 20 aastat vana Põlula kaardi. Võistluseks oli Balti Mere Mängud ja võitjaks Sixten Sild. Kaardist ja rajast oli meeles nii palju, et raskesti loetav reljeef ja tihe alusmets. Nii oligi möödunud nädalavahetuseks oodata midagi seiklusspordi laadset üritust. Siiski osutus uus kaart palju paremini loetavamaks, kui vana. Sellise tempoga, nagu mina metsas liigun, oli seda kaarti täiesti võimalik lugeda. Ainus koht, kus järg käest ära kadus, oli 9 - 10 - nda punkti rajoon. Aga võib - olla oli asi selles, et peale Prantsusmaad tundus see kaart täiesti OK.
Postitas Urmas.

Au revoir France

Selleks korraks reis läbi. Õnneks ei pidanud jutud airBalticu pankrotti minekust paika ning eile lõuna ajal istusime De Nice-Cote D`Azur -i lennujaamas salatirohelise sabaga lennukisse, et juba viie tunni pärast tervitada meie jaoks hetkel külmavõitu Tallinnat. Viibisime kahe nädala jooksul neljas erinevas riigis - Suurbritannias, Prantsusmaal, Šveitsis ning Monacos. Sõitsime autoga maha 1736 km, millest kiirteed kasutasime vaid 75 km ulatuses. Kõige kallim õlu mida jõime, oli Cannes`i rannas 17 euri pool liitrit. Vaatamata tagasihoidlikele tulemustele O Festivalil France - 2011 Savoie Grand Revard, õnnestus reis 1oo%. Kõik, mis oli plaanis vaadata 45-st eri piirkonnast koosneva suure Prantsusmaa vaid neljas väikeses piirkonnas, sai vaadatud. Kuigi muljeid on tohutult, on meie jaoks ikkagi enamus Prantsusmaast veel avastamata. Kuna sellest imekaunist maast ja ääretult sõbralikest, abivalmis ning lõputult naeratavatest prantslastest jäi ainult positiivne mälestus, siis külastame seda riiki kindlasti veel.
PILDID REISIST.
Postitas Riina.

Vence - Grasse - Cannes

Täna võtame kõigepealt suuna üles mägedesse. Külastame keskaegset Vence ajaloolist vanalinna, mis on inspireerinud paljusid kunstnikke. Selles kitsaste käikude ja kangialustega kindluslinnas oleks väga lahe joosta linnasprinti. Järgmise pikema peatuse teeme kuulsas lõhna linnas Grasses. Sõit sinna on põnev - prantslaste liikluskultuuritus ajab juuksekarvad püsti ning samal ajal on tee ääres nii palju huvitavat vaadata. Ei tea küll, mis põhjusel ehitasid nad oma majad kalju sisse? Grasses külastame Fragonardi lõhnamuuseumit. Eriti kaua seal ei suutnud olla, sest pea hakkas muuseumi poe lõhnadest ringi käima. Isegi linna tänavad lõhnasid meeldivalt. Ülejäänud päeva veedame Cannesis. Teeme kohustuslikud pildid punasel vaibal ning naudime tõelisi rannamõnusid. Sellest linnast tuleb ka kõige kallim õlle ja parkimise arve.
 Loe edasi.........

Postitas Riina.

11. päev - Eze-Monaco-Nice

Lubasime küll peale eelmise õhtu võimsat õhtusööki Carrose mägikülas ennast välja puhata, aga tõuseme ikka kell seitse. Väike ärevus on sees, täna lähme uut riiki avastama- Monacot. Kui siiani olime sõitnud vaid mööda häid mägiteid, siis nüüd tuli kahel järgneval päeval sukelduda Riviera metsiku liiklusega kuurortlinnadesse, mis pealegi kõik üksteisega kokku kasvanud. Ostame kohaliku kaardi ja sõit läheb lahti Monaco suunas. Eelnevalt saime veel bensiinijaamast suvaliselt turistilt kaasa soovituse - vältige kiirteid, need on kallid. Nicest Monacosse pidi maksma 20 euri. Meile see mõte sobis, sest olime siiani hakkama saanud ilma nende 130 teedeta. Kalkuleerisime selle summa kohe ringi õlledesse, aga päeva lõpus selgub, et selle eest saab ainult ühe ringi. Enne Monacot külastame Eze mägiküla. Kohe peale Nicet valime jälle mäeküljel kaunima ning kurvilisema tee, kus iga vaade on järgmisest ilusam. Õnneks on turistide jaoks kaljuserva ehitatud vaateplatformid, nii ei pea kogu aeg fotokas auto aknast väljas sõitma. Kellel plaanis külastada Eze mägiküla ja eksootikaaeda, siis tuleks sinna jõuda väga vara hommikul, et saada parkimiskoht. Lahkudes parklast, käis meie vabaneva parkimiskoha peale tuline võitlus. Eksootikaaeda üles ronides, saime 35 kraadises kuumuses naha täiesti märjaks. Oli seal vast alles neid okkalisi, mida meile 5 euro eest näidati. Ezest edasi sõitsime Monacosse. Mina ootasin ikka riigipiiri, aga Urmasel oli jälle õigus. Sujuvalt viitade järgi sõites olime äkki lihtsalt Monte Carlo Casino aluses hiigel parklas. Parklast väljudes sai iga turist endale pihku vürstiriigi kaardi. Täna oli siis see päev, kus panime end lõpuks ilusasti riidesse. Ainult meie idanaabrid, keda oli seal linnas ääretult palju, kõndisid ringi lühikestes spordipükstes. Monte Carlo Casinost suundume vürstilossi, kus poolel teel on võimalik imetleda luksust ja ilu, mis seisavad jahisadamas. Peale seda, kui oled käinud Türgi sultani palees, tundub vürstiloss kuidagi kahvatu. Lõpetuseks sain ihaldatud pildi punase autoga Monte Carlo Casino ees. Urmase sooviks oli sõita meie KA-ga läbi Monaco GP ringrada. Tänu minu kaardilugemisele, sõitis ta selle läbi lausa kaks korda. Lõpuks saame sellelt vormelirajalt maha ning päeva lõpetame Nice rannas, mida muinaskreeklased kutsusid Nikaiaks ning roomlased Nizzaks. Prantslased ise kutsuvad seda jumalikku ning luksuslikku puhkusepaika Niceks.
Loe edasi........

Postitas Riina.

O jooksul ilus lõpp ning sõit Vahemere äärde

Nüüd tuleb küll eilse kohta tagantjärgi postitus, aga siin Nizza hotellis on väga imelik ja katkendlik interneti ühendus. Nagu pealkirjas õeldud, oli Prantsusmaa 6 päeva jooksul tõesti ilus lõpp. Pole veel lõpp protokolle näinud, aga jäime mõlemad oma viimase päeva jooksuga rahule. Kaart oli hästi loetav, risu oli metsa alt ära viidud, ainult kaljude piirkonnas tuli väga ettevaatlik olla. Hea, et otsa sai - rohkem ei oleks enam viitsinudki metsa minna. Tegelikult see sport ei olnudki seekord esmatähtis. Oluline oli oma planeeritud turismiprogramm läbi teha, mis sai täidetud 100%. Enne kui suundusime alla Vahemere äärde, uhasime oma Ford KA-ga Rhone Alpides läbi 1300 km. See piirkond on meil nüüd risti põiki läbi sõidetud ja mälestus sellest ainult positiivne - imekaunis loodus ja sõbralikud inimesed. Orienteerumismaastikud aga ammendasid end selle kuue päevaga täielikult. Kohe peale võistlust võtsime suuna lõunasse, sihiga, jõudes õhtuks Vahemere äärde Nizzasse. Teel olles tegime kahe tunnise peatuse olümpialinnas Grenobles. Edasi jätkus sõit mööda eriti looduskaunist teed läbi Sisteroni ja St Anres de Alpes. Ei jõudnud ära imestada, kuidas ma sellise tee olin planeerinud. Olime pea aegu, et ainus sõiduk sellel maanteel. Kui minul oli süda paha, siis Urmas kaifis täiega seda kuristiku servas sõitmist. Tegelikut olid vaated vapustavalt kaunid. Ja nüüd GPS-i fännidele - sõitsime pool maad pabrkaardiga ja pool maad päikese ning kõhutund järgi ilma ühegi veata.
Kuna meie Nizza hotellis on tõepoolest maailma haigeim intenetiühendus, siis postitus puhkusest Monacos, Nizzas ja Cannesis tuleb juba siis, kui oleme tagasi Eestis.
Postitas Riina.

Lühirada Creux de la Cavale ja Geneve

Täna kell pool kümme hommikul jooksu lõpetades oli tunne, et midagi on teisiti. Vaatamata poole kuuesele tõusmisele, tundsime end peale jooksu väga puhanuna. Täna lihtsalt ei antud sadu meetreid tõuse ning kaart oli arusaadav. Enamuse rajast püsisin kaardis, välja arvatud esimene punkt, millest kõndisin lihtsalt veidi madalamalt mööda. Ei sobi mulle see 5 m joon. Nüüd saan aru kui head kaardid ja kaardi joonistajad on Eestis. Urmasel jäi täielikust rahulolust puudu ainult 84 punkt, mille punkti rajoon sai koos sadade teiste jooksjatega koos läbi kammitud. Kogu kaardil olev kollane ala oli raiesmik, mis kaetud risti rästi kuuseokstega. Kuna meie võistlus sai täna väga varakult läbi, siis otsustasime teha tiiru naaberriiki Šveitsi. Ilma kaardita, ilma šveitsi frangita, ilma kiirtee kleebiseta - käisime ära. Valisime oma sihtpunktiks Geneve. Kuna ei raatsinud osta Geneva kaarti, siis lasin esimeses pensujaamas näidata kesklinna viiva teeotsa kätte. Kahtluse tekkides hüppasin jälle autost välja ja küsisin teed kesklinna. Hea oli jälle suhelda igas vanuses inimestega inglise keeles. Jõudes kesklinna, teadsime juba ette, et meil tekib parkimisprobleem. Meil ei olnud franke, lähedal polnud ühtegi pangaautomaati ning me ei jaganud nende parkimissüsteemist mitte mõhkugi. Parkisime auto tänava äärde ning pöördusime abi saamiseks esimese möödakäija poole, kes seletas meile parkimissüsteemi lahti, võttis taskust 2 franki ning maksis meie parkimise kinni. Muidugi küsis ta enne meilt, kust riigist me tulnud oleme. Geneva on turistide jaoks suht mõttetu linn. Muidu linn ise oma hullumeelse liiklusega on puhas ja ilus. Kõige ilusamad olid seal muidugi ilusasti riietatud inimesed. Linnast välja sõites Prantsusmaa poole näitas Urmas klassi. Kui kihnu Jõnn sõitis püksirihma järgi, siis Urmas roolis ilma ühegi veata päikese ja kõhutunde järgi välja sellest Šveitsi suurlinnast. Tagasi Prantsusmaal, leiame Cruseillese linnas ometi restorani, mis ei ole siestaks suletud. Hiljem linna peal jalutades satume jälle toiduainete turule, kus kohalikud farmerid oma toodangut pakuvad. Arvasin, et prantslased on ikka konnasööjad, aga siin Rhone Alpides tundub, et nad on saiasööjad. Saia valik on ahvatlev, aga sellegi poolest tunnen puudust kodusest mustast leivast. Ostame kõige koledama haisuga juustu ja kõige koledama välimusega vorsti. Praeguseks on Urmas tuvastanud juba ka juustu sordi, see on ehtne Rokfor, ei teagi kuidas seda täpselt kirjutatakse. Külastasime ka teeääres olevaid juustukodasid - fromagerie, mis tegelikult kujutasid endast väikest farmi poodi. Juustu valik oli aga parem, kui Tallinna parimates marketites. Cruseillese ja Annecy vahel teeme peatuse 1839 aastal valminud Caille rippsillal, mis asub oru kohal 147 meetri kõrgusel.  Loe edasi..........
Postitas Riina.

Pikk rada Foret de Charvette ja kaunid Savoie mägikülad

Tänane rada oli mõeldud ainult treenitud inimeste jaoks. Urmase arvates on 8,2 km rada sellises metsas mitmepäeva jooksu jaoks liiga pikk. Ega ta peale kahe ja poole tunnist matka põrgukuumuses enam midagi rääkida ei suutnud. 350 meetrit tõusu tegid oma töö. Ise sain täna hakkama alla kahe tunni. Liikusin nii aeglaselt, kui üldse võimalik. Vaatamata sellele ei suutnud kõike punkte kohe ära võtta, kuna just punkti piirkonnas jäin toppama - kaart ja maastik ei sobinud enam kokku ning siis tuli jälle abi küsida. Ilma igasuguse häbita teen seda juba kordi ühe distantsi ajal. Tänane turismiprogamm oli seotud ühe vana looga Itaalia Veteranide MM-ilt, kui minu juurde tuli üks mees, vaatas minu klubisärki ja ütles, et tema elab Prantsusmaal Mercury külas. Nii siis võtsime täna ette 120 km distantsi, et külastada meie klubi Mercury nime kandvat küla. Mercury küla on tõepoolest olemas Alberville lähedal. Kuna jõusime Mercurysse siesta ajal, siis oli see kaunis mägiküla nagu välja surnud. Ühtegi inimest peale meie seal ei olnud. Majadel olid kõik luugid suletud ning igasugune liikumine puudus. Kahju, meil oli plaanis lõunatada Mercury linnas ja juua Mercury õlut. Jätkasime oma tuuri ning sõitsime mööda, võiks õelda, asfalteeritud kitserada üles Alberville kohale mäkke, kus teeme väikese tunni ajase matka 1872 aastal ehitatud Tamie kindluses. Seda 1800 m pikkuse müüriga kindlust ehitas 600 töölist ning valmis sai see kuue aastaga. Kindluse platvormidelt avaneb võimas vaade mägedele ning Albervillele. Tagasi alla sõidame nüüd õiget teed mööda, kus on ikka kaherealine liiklus. Alla tagasi jõudes, selgub, et ikka on veel prantslastel siesta. Ei tea, kas see siesta pikkus sõltub neil ilmast, et mida kuumem, seda pikem. Tagasi sõidame üle mägede, eesmärgiga vaadata, kuidas näeb välja prantsuse külaelu. Tõuseme 1000 meetrit mööda serpentiine üles. Ei jõudnud ära lugeda, aga vist mingi 30 tuli kokku. Mägikülad on väikesed, armsad ja puhtad. Ei suuda imestada nende teede head kvaliteeti ka kõrgel mägedes. Õhtu lõpetame jalutuskäiguga oma linna pargis.
 Loe edasi.........

Postitas Riina.

3.võistluspäev Le Pleurachat

Kuna Riina on täna tige ja ei tahtnud blogida, siis teen seda täna mina. Nimelt oskas ta tsekkimise ja stardi vahel oma SI pulga ära kaotada. Otsis 30 minutit ja läks siis ilma SI-ta metsa. Jalutas, otsis punkte, komposteeris ning finisis suutis endale isegi mingisuguse aja välja kaubelda. Minule seevastu see rada sobis - lühike, tehniline ja palju punkte. Väike ring tuli vaid ühel etapil, kuna hakkasin kiirustama. Pärast seda võtsin end kokku ja liikusin jälle punktist punkti. Esimene päev, mil jäin oma tulemusega enam-vähem rahule. Kuna temperatuur on tõusnud juba 36 kraadini, siis otsustasime ülejäänud päeva veeta rannas. Just praegu telekast ilmateadet vaadates selgub, et Rhone Alpid on kogu Prantsusmaal hetkel kõige kuumem koht.
 Loe edasi.........

Postitas Urmas.

6. päev - Chamonix Mont-Blanc

Kuigi lubasime eesti koondisele kaasa elad ja seda oleks täna saanud teha lausa oma hotelli aknast, usaldasime ilmateadet ning sõitsime hoopis Mont Blancile. Nii hiilisimegi vahetult enne sprindiks tänavate sulgemist linnast välja. Vastasel juhul ei oleks me saanud enne sprindi kvalifikatsiooni lõppu oma hotellist autoga välja sõita. Chamonixi sõitsime läbi Ugine ja Megeve nii kurvilist looduskaunist teed mööda, et vajasin vahepeal turgutamiseks peatust. Tee äärde jäävad linnakesed on šveitsilikult kaunid. Kuna kaks päeva tagasi sadas Mont Blancil paks lumi maha, siis võtsime kaasa kõik riided, mis käsipagasiga lennates üldse kaasa on võimalik võtta. See tähendab, et sooje riideid meil ei olnud ning õnneks ei läinud neid ka vaja. Taevas oli sini-sinine, temperatuur 30 lähedale. Sellist vedamist igale turistile Mont Blancil ei anta, lisaks oli ka nähtavus suurepärane. Kuna ma eriti ei armasta nende kõie otsas rippuvate kuutidega sõita, siis valisime vähe leebema ja vist ka populaarseima ürituse. Sõitsime 25 euro eest punase rongiga 1913 meetri peale Montenversi. Ei hakka kirjeldama, millised vaated sealt ilusa ilmaga avanevad. Seda peate lihtsalt ise nägema. Liska on seal võimalus minna liustikule, matkata või lihtsalt niisama istuda kohvikus ja imetleda lumiseid mäetippe. Tänast päeva võib pidada 100% kordaläinuks, kuna isegi meie KA suutis sõita täna ilma ühegi veata.

Loe edasi............

Postitas Riina.

Liiga pikk rada ja Lace do Bourget tuur

Enne meie lõunast starti sadas hommikul mägedes tund aega lausvihma. Seisime selle tunnikese noname poes vihmavarjus. Nüüd on meil selle firma toodangust täielik ülevaade. Stardi ajaks tuli küll päike välja, aga mets oli märg ja väga libe. Siin on kõik tänast jooksu iseloomustavad elemendid - hea maastik, hea tehniline rada, olematu liikumiskiirus, libe savi pinnas, liikuvad kivid, alpikarjamaadel pilvede sees nähtavus viis meetrit, nutvad lapsed, kukkuvad ning oma asukohta küsivad jooksjad. Juba esimesse punkti minnes küsisin vähemalt kolmelt inimeselt oma asukohta. Kukkumisi ei jõudnud me täna kumbki üle lugeda. Metsast õnnelikult väljas, alustame jälle planeeritud põhitegevusega - turismiga. Tänane trip on tuur ümber pikliku Bourgeti järve, selle mille ääres asub ka meie Aix les Bains. Esimene peatus on Chanaz, linn Canal de Saviere ääres. Linn on kuulus selle poolest, et enamus maju on säilinud 12-13. sajandist. Kanaliäärsed restoranid on turistidest tulvil, vaba koha leidmisega on raskusi. Autosid pargitakse lausa heinamaade peale. Puht juhuslikult satume kohalikule laadale. Urmas tahab osta endale prantsuse keelse raamatu, kuna selles keeles suhtlemine ei valmista talle enam mingeid raskusi. Ta on võimeline vestlema meie naabritest prantsuse vanapaariga vähemalt 10 minutit järjest, saamata kumbki aru, mida nad räägivad. Poes, kui tahad mingit kindlat kaupa kätte saada, pead ikka pantomiimi tegema. Aga lihtsalt kohalike inimestega suhtlemisel pole vaja rabeleda rahvusvahelises keeles, kuula alati naeratava prantslase jutt ära ja räägi talle eesti keeles vastu ning ongi kõik korras. Teda ei huvita mida sina räägid, vaid see, et sa kuulad teda. Nad ei saa ega hakkagi sellest aru saama, et meie nendest aru ei saa. Aga vorstimüüja rääkis meiega itaalia keeles, arvates, et oleme itaallased. Kuna täna on prantslastel rahvuspüha, siis ostame õhtuks roosa veini kõrvale kohalikke delikatesse - juustu ja vorsti, mis väljanägemiselt on õudsad, aga sisult oi kui head. Järgmisena külastame gooti stiilis Hautecombe kloostrit. Viimane peatus on Ontexi panoraamvaade järvele ja Rhone Alpidele. Isegi meie KA (loe Ford) hakkab mägedega ära harjuma ning kõik jäävad juba jalgu. Õhtu lõpetame täna kodus, pestes mudaseid riideid ning juues prantsuse veini. Homme on orienteerumisest puhkepäev, võtame ette selle piirkonna olümpialinnad - Chamonix ja Alberville ning meie klubi nime kandva küla Mercury.
Postitas Riina.