4. päev, Blue Lagoon ja ICE - O sprint Reykjavikis.
Reykjanesi poolsaarel keset laavaväljasid asub piimjassinise veega mineraalide rikas looduslik Spa oma kolme sauna, massažiala, välibaari, kohviku ja restoraniga. Kuigi vee temperatuur on 40 kraadi, tunneme tänase külma ja tuulise ilma puhul mõnu klubi villastest tutimütsidest, mis rahvale palju elevust tekitasid.
Lõuna ajal on Lava restoranis võimalik päris mõistliku hinna eest buffees kõht korralikult igasuguseid merehõrgutisi täis süüa.
Üle kahe tunni kuumas vees liguneda ei suuda ja nii ongi aeg hakata õhtuseks sprindiks valmistuma. Eks natuke selle võistluse pärast siia tuldud saigi. Juba arvult neljas ICE - O on osavõtjaterohkeim, kus orienteerujaid kokku 16 riigist pea 120 ringis.
Eriti tore on aga kohata nii kaugel eesti poisse Mihklit ja Markust, kes on Islandile lennanud korraldaja klubile Hekla appi võistlust korraldama. Sprindi jooks toimub Reykjaviki südalinna tänavatel ja selle ümbruse avatud aladel. Üle pika aja oli jälle selline jooks, kus tuli ka veidi mõelda ning nii mõnessegi punkti jõudmisega läks rohkem aega, kui sprindis lubada võib.
5. päev, ICE - O tavarada Heidemörkis ja Alftanesi poolsaar.
Võistluspaika jõudes kaob lootus joosta lagedatel laavaväljadel, sest ümberringi on kuused, männid ja roheline tihnik.
Rohekas kollane kaardipilt aga lubab midagi hoopis põnevamat. Nii see ongi. Väga ettevaatlik tuli olla just rohelise sees, kus vahemaade tajumine ja nähtavus väga raske. Avatud ala oli lahe, kui suutsid eemalt kõik rohelised tutid kaardi peal paika panna, siis punkti võtmisega probleeme polnud. Õnneks sai rohelise sees kaotatud aeg samblaga kaetud vanadel laavaväljadel tagasi tehtud, sest kollane osa kaardil oli üpris kiiresti joostav.
Peale jooksu sõidame Alftanesi poolsaarele, kus käime ära ka presidendi lossi juures, mis võlub meid oma lihtsuse ja tagasihoidlikkusega.
Minnes satume oma sinise sidruniga (loe Citroen) päris hullusti läbitava mägitee peale ning üha enam hakkame puudust tundma 4x4 tõelisest autost. Tahad Islandil tõelisi elamusi, siis tuleb julgus kokku võtta ja asfaldi pealt maha keerata, kuigi turistilõksudesse viivad imehead asfaltteed.
Õhtu lõpetame korraldajate poolt organiseeritud orienteerujate sotsial dinneril, kus Urmase kriitilisel hinnangul pakuti maailma parimat marineeritud ning grillitud lambaliha.
6. päev, ICE - O lühirada Reykjavikis.
Lõpuks ometi on termomeetri elavhõbeda sammas upitanud end veidi üle 15 kraadi. Oleme seda nii kaua oodanud - Islandi suvi. Päike soojendab mõnusalt ning seni pinguli olevad lipud ripuvad nüüd rahulikult. Kohalikud on juba rannas end mõnusalt sisse seadnud. Rannapuhkus Islandil - kõlab väga uskumatult.
Veel uskumatum on aga see, et suutsin 3,4 kilomeetrisel lühirajal olla tund ja kakskümmend minutit. Kommenteerin seda ainult nii, et raske oli ning mõnda punkti tuli ikka sõna otseses mõttes otsida. Urmase kommentaar oli, et ei prillidest ega ka luubist piisanud kaardi lugemiseks ning just sinna kulus palju aega, et kõik oluline kaardilt kätte saada.
No comments:
Post a Comment