Teise päeva pikk rada toimus 32 kraadises kuumuses samuti Petrošku miškas. See päev jääb meelde elu pikima etapi läbimisega diagonaalis üle kaardi. Urmas jõudis punkti lähedale 30 minutiga, punkti leidmine võttis aega 8 minutit ning siis saabus haamer. Minul kulus punkti jõudmiseks 24 minutit, millest viimased 10 üritasin aru saada millises leedumaa miškas ma olen.
Et oma päevaseid kannatusi leevendada, veedame kogu ülejäänud päeva Druskininkai veepargis. Põhiliselt siis saunakompleksis. Nelja tunniga jõuame saunamõnusid nautida vaid pooltes saunades. Saunakompleks oma 20 erineva saunaga on koos basseinide, mullivannide ja baaridega nii suur, et ausalt õeldes ei leidnud me esimesel päeval kõiki saunu ülessegi. Lastega puhkajad peavad arvestama, et sellesse veepargi ossa nende alla 18 aastaseid võsukesi ei lasta. Neile pakutakse adrenaliini veekeskuse poolel, kus võimalus erineva raskuse ja pikkusega torudest suurel kiirusel alla kihutada. Mõeldud on ka kõige väiksematele, neil siis oma ala ja atraktsioonid. Õhtu lõpetame autasustamistseremoonial. Auhinnad polnud küll midagi erilist, aga neid jagati iga päeva kolmele esimesele, kaasa arvatud viimane võistluspäev.
Kolmas võistluspäev toimub laupäeva peale lõunal Druskininkai miškas. Otsustame end enne jooksu põrgukuumuses täiesti ära kustutada ning lähme randa. Linna servas on kaks imekena tehisjärve, üks neis puhta liivarannaga, teise ääres on võimalus kuulata kontserti või sõita vesijalgrattaga. Tänane maastik on väga kiire, tuletab Riga ümbrust meelde. Vähimgi kaldumine punasest joonest kõrvale on juba suur kaotus. Võidavad need, kes punkte võtavad jooksu pealt. Seega täna autasustamisele asja ei ole ning veedame kogu õhtupooliku jällegi saunakeskuses.
Täna suudame nautida saunamõnusid 18-s erinevas saunas. Otse hädavajalik on ennast vahepeal turgutada jääkambris. Õhtul pargis jalutades õnnestub näha ilusaid ja hirmkalleid neljajalgseid, kuna just sellel nädalavahetusel toimus Druskininkais ülemaailmne koerte näitus.
Neljas võistluspäev Vieciuni miškas. Öine võimas äike on õhu veidi liikuma pannud ning varajane start omakorda soosib väga head jooksu. Viimase päeva võiduga tagan endale üldkokkuvõttes kolmanda koha ning lätlannale leedulanna ees võidu. Tulemuste arvutamisel kasutati punktisüsteemi, kus kohast olulisem oli kaotus võitjale.
Peale võistlust jätkame sealt, kust tulles pooleli jäime, ehk siis vaatame koduteel ära veel mõned kuulsad vaatamisväärsused. Kõigepealt külastame kurikuulsat Gruto parki, teisisõnu sovetiku muuseumit, kuhu on kokku tassitud selle aja monumendid ja träni üle kogu leedumaa. Leedukad on oma kivisse valatud kommunistid kõik ilusasti ühte suurde parki ära mahutanud. Päris naljakas oli vaadata aga esemeid, mis pea igas tolle aja kodus olemas olid. Uskumatu, kui väheste asjadega inimesed elus toime tulid. Meelde tulid kooliajad, kus bussijaamas kogu linnarahvaga sai ühest klaasist gazirovkat joodud või kuumal suvepäeval tibukollase kalja automaadi sabas seistud. Peale kahetunnist nostalgitsemist võtame suuna lätimaa poole. Jääme ööbima Rundalesse, et hommikul külastada kuninglikku Rundale lossi koos oma prantsuse aiaga. Jätkub......
Postitas Riina
No comments:
Post a Comment