Lietuvos Taure 2013 Nida

Tuulelipp

Klassikaline maja

Tee kõrbe

Kõrb

M50 1.päev

N50 1.päev

Villa Banga

Tegelase Leedu muinasjutust

Leedu rahvustoit

M50 2.päev

N50 2.päev

Enne ja pärast

Meie Pätu käis täna kiisude ilusalongis, kus ta peale lõvisoengu lõikust eriti kaunimaks ei muutunud, aga stiilsemaks ja väiksemaks küll. Eesmärk pole aga naabri kiisude ees stiiliga uhkustada vaid hoopis see, et saabuv kuum kütteperiood mõnusalt üle elada.

Läti pikk rada ja Tautas rogain

Cesu rudens ehk Võnnu sügis

Cesu rudens V50 rada

Cesu sprint V45 rada

Sügishooaja avasime möödunud nädalavahetusel Cesises. Linnas, mis eestlaste vabadusvõitluses omab väga tähtsat kohta.

Läti MV lühirada ja teade

Nädalavahetusel peeti Cesise lähedal Gikšis maha tõsine orienteerumisvõistlus, kus selgitati selle aasta parimad lühirajal ja teates. Lätlased ise kommenteerisid, et lõpuks said nemad ka tõelist orienteerumismaastiku tavalisele parkmetsale vahelduseks. Meile ei tulnud midagi üllatuseks, täitsa kodumets. Ainult, et sinine ei olnud nii sinine kui sama kaardipildiga kodumaa metsades joostes. Mõningast soost sai päris kuivalt läbi. Aga jalad ja käed on nüüd sama sinised, kui mõnest Lõuna - Eesti võsast välja tulles. Võistlus ja rajad olid oma nime väärilised ning rõõmu ja dramaatikat jätkus mõlemaks päevaks. Tulemused lühirada ja teade. 

Kaardid Urmase läbimisega, vasakpoolsel H50 lühirada ja parempoolsel H145 teate esimene vahetus.

D50 lühiraja kiiremad

D145 teate esikolmik

OK Alnis MV Mangalis ja Klubu stafetes 2013 Maksteniekis

Mangali. Midagi nii lootusetut pole ammu metsas kogenud. Mitte ühtegi punkti ei olnud võimalus esimesel korral kätte saada, sest tegelikkus erines kaardi pildist väga kõvasti. Sama hästi oleks võinud metsa minna ka valge paberitükiga, kus punkti rõngad ainult peal. Kuna tegemist oli ka I Maailmasõja aegse lahingupaigaga, oli maapõu ohtralt metalli täis ning ka kompassist polnud eriti kasu.

Klubu stafetes 2013. Ammu ei mäleta millal viimati jalgu sai nii kiiresti liigutatud. 6 km läbimiseks kulus koos paarilise ootamisega kaardi vahetuses ning finišis kokku 46 minutit, reaalselt oli jooksuajaks 43 minutit. Kaardil on näha IV paarisvahetuse esimest ringi. Vägev võistlus!

Urmas II paarisvahetuse esimese ringi vaatepunktis.

Tehtud!

 Postitas Riina.

EMV tavarada ja Malienas kauss

Ei tea juba mitmendat aastat järjest oleme kombineerinud need kaks võistlust omavahel. See tähendab muidugi seda, et Malienas kausilt kahepäeva summas tulemust ei saa. See on väga paha, et need kaks jooksu alti omavahel kattuvad. Järgmisel aastal tuuakse Lõuna - Eesti rahvale selline hea üritus lausa koduõuele, vastu Eesti piiri Ape ja Murati vahele Kornetisse. Eestikatest ka loobuda ei tahaks, pakub see ju omamoodi elamusi igal aastal ja eriti kui saad jälle joosta heal kaardil nagu laupäeval Päidlapalus. 

Päevatöö tehtud, sõidame läbi Võru Haanjasse. Võrus satume aga otse sünnipäevapidustustele, kus sünnipäevalapseks ei keegi muu kui Võru ise. Linna 229. sünnipäeva puhul toimusid linnapäevad, kus viie päeva jooksul kavas palju põnevaid üritusi. Rändurist söömast tulles läks meilgi ühtäkki põnevaks kui läksime keskväljakule jalgratta paarisprinti vaatama. Kuna võislusele ei olnud registreerunud ühtegi naiskonda, moosisid korraldajad koos Urmase ja Andresega meid nii kiiresti ära, et arugi ei saanud ja juba seisingi ühelt pealtvaatajalt laenatud ratta ja kiivriga stardijoonel, et koos päris jalgratturitega esimesele ringile kihutada. Esimeses kurvis olid kõik kadunud ja edasi ei saanud midagi aru, kuhu sõita või millisest trepist ratas seljas üles või alla minna. Nii saingi juba esimese ringi lõppedes liidrite käest ringiga, sest nägin tõsist vaeva nende sini- valgete lindikeste märkamisega sõidu pealt. Harjunud ju kogu aeg nina kaardis võsa vahel turnima ja ei tule küll ette, et oleks varem rattavõistlusel osalenud. Rattaorienteerumist olen küll paar korda proovinud kaart hammaste vahel, aga peab ütlema, et peale kolmandat ringi hakkas see rattasprint täitsa meeldima. Kuigi autasustamistseremoonia lükkus meie pärast veidi edasi, sest sooritasime veel oma viimaseid ringe, arvan et lisasime sellele toredale üritusele veidi vürtsi ning tänu meile olid ka kõik võistluskategooriad esindatud. 

Pühapäeval teeme Aluksne lähedal Silaktis oma neljanda stardi sellel kaardil. Ikka nagu esimest korda. See on vaid kiitus rajameistrile, kes suudab iga kord väga kavala raja planeerida. 

Postitas Riina

Andorra - Prantsusmaa - Monaco 2013 3.osa

9.päev

Mida üllatus, ärkame vihma krabina peale, ei mäletagi enam mis asi see on. Olen tähele pannud, et kui asi hakkab käest ära minema, siis loodus paneb ise kõik paika. Vahelduseks eestimaa suvi - päris mõnus. Ostame vihmavarju ja suundume Vaubani, et teha veidi luuret ülehomsel sprindimaastikul. Jõudsime järeldusele, et midagi keerulist tulla ei saa. 

Vihma nautimiseks tellime juustufondüü, see oli üks neist paljudest, mida pidime selle reisi ajal kindlasti ära proovima. Kuna hindasime oma võimeid üle ja tellisime koguse kahele, siis naudime seda kohalikku hõrgutist seni, kuni juust ei ole enam minu lemmiktoiduaine. Kolm kilo vedelat juustu kahe peale on liig, mis liig.

Kuna pole ammu sportlikke liigutusi teinud, siis otsustame täna täielikult puhata, süüa palju valku ja süsivesikuid ning tarbida mineraalide rikkaid jooke. Siis vaatame mis homme lühirajal saab. Õhtu lõpetame mõnusas pizza baaris, mis teenib meilt 10 punkti maitseelamuste eest.

10.päev

Taevas on jälle pilvitu ning termomeetri elavhõbeda sammas tavalises paigas tagasi. See ei tõota head õhtuseks lühiraja jooksuks, mil enamus rajast tuleb joosta bastioni ümbruse avatud aladel. Eile vihma tõttu ära jäänud matkapäev mägedes on nüüd paras soojendus algavaks Brianconaisi 3 päeva jooksuks. Nii teemegi algatuseks suusatrammiga 30 minutilise sõidu üles mäkke, et siis juba suunduda 2566 m kõrguse Proreli otsa edelweissi otsima.

Õhtune lühirada toimub Brianconaisis (Les Forts). Päris uus kogemus oli 10 meetri joonega kaardil joosta, kus kõrguse hoidmisel tuli väga ettevaatlik olla. Urmas kirjeldab väga emotsionaalselt, kuidas ta stardist esimesse punkti läks nagu otse mööda majaseina alla. Midagi keerulist samas ei olnud ning tehniliselt oli väga lihtne aga kuum ilm, tõusud ja hõre õhk tegid oma töö.

Tunnen, et kohalikega on siin raske võistelda. Kui nemad jooksevad mäest alla, siis minu mäest laskumine on pigem pidurdamine, kui jooksmine. Sealt siis aja vahe. Päeva lõppedes olen endalegi üllatuseks välja võidelnud kolmanda poodiumikoha ning selle eest premeerivad prantslased mind esmalt põsemusidega, nii nagu neil kombeks on ning seejärel moosipirukaga.

11.päev

Sprint Brianconaisi vanalinnas ja pargis (Cite Vauban et parc de la Scappe) tekitas paljudele veidi segadust ühte bastionisse minnes, kus kaardipilti jooksupealt vaadates tundus, et sinna polegi võimalik ilma keeluala ületamata minna. Appi tuli sõber luup, aga liiga hilja. Kaotasin väärtuslikud sekundid ning seega täna pjedestaalile asja polnud. Muidu oli sprint nagu sprint ikka oma väikeste trikkidega, aga Vaubanis oleks tahtnud veidi rohkem pusida. 

10.päev

Varahommikul pakime asjad, jätame hüvasti armsaks saanud Brianconiga ning sõidame Itaalia piiri äärde Montgenevre suusakuurordisse. Ei, me ei lähe sinna mäest alla laskma vaid hoopis mööda suusanõlvasid mäkke üles jooksma. Vaatamata sellele, et kõik osalejad on kohustuslikus korras esitanud enne võistlust kehtiva arstitõendi oma hea tervisliku seisundi kohta, otsustasid korraldajad siiski enne pika raja starti kontrollida kõikide sportlaste füüsilist vastupidavust. Nii tuli meil starti jõudmiseks kõndida/joosta 1700 meetrit poolvertikaal asendis otse mäkke. Ainuke lohutus oli see, et mingil hetkel peab ju alla tagasi ka tulema. Seda tehti põhimõtteliselt kahe etapiga. Esimene pikalt mööda jalgrada pidurdades ning teine vertikaalselt selja peal sõites mõned minutid.

Südapäevaks on võistlus läbi ning aeg võtta suund Prantsusmaa suuruselt teise linna, Lyoni suunas. Valime sõiduks Grand Alpi tee oma lummavate vaadetega läbi Col der Lautareti, La Grave ning de Bourg - d` Oisansi Grenoblesse ning sealt edasi Lyoni eeslinna Bronni, kus seame end kaheks viimaseks ööks sisse hotellis Kyriad Lyon Est - Bron Eurexpo Le cottage. 

13.päev

Täna on plaanis linnaekskursioon Lyonis, linnas mis oli kunagi roomlastele Gallia pealinnaks ning mille visiitkaardiks tänapäeval on toit. Et mitte raisata aega suurlinnas sihitult ringi sõitmisele ja kallite parkimiskohtade otsimisele, otsustame täna hoopis auto rahule jätta ja sõita linna trammi ja metrooga. Teadlikult saigi valitud selline ööbimine, kus võimalik kiiresti ja lihtsalt ühistranspordiga linna ja tagasi saada. Saone kaldal jalutades ei jõua kokku lugeda kohvikuid ja restorane, mis kõik valmis pakkuma sulle lisaks hõrkudele roogadele ka heal tasemel teenindust. Proovinud ära Lyoni kuulsate kokkade valmistatud kala,  suundume läbi vanalinna jalgsi üles Notre - Dame - de Fourviere basiilikasse, teadmata, et sinna üles on võimalik metroojaamast sõita ka funikulööriga. Üles jõudes on täpselt samasugune tunne nagu eile starti minnes. Basiilika ise on aga märkimisväärselt võimas.

Aeg kulus selles linnas kuidagi väga ruttu ning märkamatult on kätte jõudnud õhtu. Oma osa nõudis ka muidugi kohe metroost välja astudes mitme kilomeetri pikkune šopingu tänav,  kus meile tuntud nimedega kaubamajad kõik ilusasti reas ning loomulikult need mõnusad tänavakohvikud, kus aeg lihtsalt jääb seisma.

14.päev

Suundume Bronnist 30 minuti sõidu kaugusel asuvasse Lyoni Saint Exupery lennujaama, et tagastada auto ja teha seekord läbi kaheksa tunnine lennumaraton Lyon - Paris - Riga - Tallinn. Nagu ütleb vanasõna, kaks ilma kolmandata ei jää, siis olen päris kindel, et leiame jälle põhjust Prantsusmaale lennata. Olgu see siis mõni põnev võistlus või  lihtsalt Riviera päike. Au revoir!  Vaata rohkem pilte.

Postitas Riina