Peale sügisest Jurmala rogaini, sai talve jooksul nii lume, kui vihmaga käidud kaart näpus Läti ilusates metsades ja Tallinna magalarajoonide majade vahel orienteerumas. Avalöök aga uuele hooajale sai antud nädalavahetusel Lätis, Dobele maakonnas Krievkalnis. Kevadine vihm oli rikkunud kohalesõiduks kõik teed, mis tähendas mõlemal päeval jooksukilomeetritele metsas lisaks veel nelja matkakilomeetrit seljakotiga. Kõik see tasus aga ära, sest maastik, rajad ja korraldus oli super. Kahju, et sinililled veel kõdu all peidus olid, küll aga sai kahel päikesepaistelisel ja suvesoojal päeval imetleda suuri kollaseid liblikaid, kes olid Läti kevadet uudistama tulnud. Pavasarisele sõites meenutame ikka ja jälle, kuidas paar aastat tagasi oli samal nädalavahetusel Salduse taga metsas lumi kohati lõua alla ja orienteerumise asemel tuli tegeleda enda elus hoidmisega. Aastad ei ole vennad, loodan et ka metsajooksus. Näiteks, sellel hooajal võiks metsas olla rohkem punkte, nagu Pavasarise lühirajal. Kui jooksujalg enam nii terav ei ole, aga mõtlemine korras, siis on see spordiala rohkete punktidega väga nauditav tegevus. 
No comments:
Post a Comment