Peale pikka talvist puhkust otsustasime selle hooaja esimesed jooksusammud teha Riga ümbruse metsades. Lätlaste lubatud 5-10 cm lume paksust käis ainult pühapäevase mereäärse Kalngale maastiku kohta. Laupäeval Garkalnes, kuhu meelitasime ka kohale hulga eesti klubikaaslasi, oli lund pea 20-30 cm. Kahju, et oli nii palju lund, sest kaart ja maastik olid väga head. Pühapäeval Kalngales tuvastasime, et sealsed mäenõlvad on lausa lumevabad olnud, sest nii mõnegi kõrgema tipu otsa ronides tuli nüüd võidelda mäekülgi katva lausjääga. Ehk siis kevade asemel on lätimaal hakanud hoopis talv end uuesti näitama. Eks selle pärast need kured Poola piirilt tagasi keerasidki. Lihavõtte teisel pühal planeeritud Lieldienu Balva sprindi Riga kesklinnas jätsime ära, kuna esmaspäeva hommik tervitas meid tuisu ja tugeva lumesajuga. Terve eelmise nädala olnud ilus ja päikesepaisteline ilm pööras nädalavahetuseks täiesti ära ja nii otsustasimegi ilma igasuguse paanikata koju, palju kevadisemale eestimaale, tagsi sõita. No ja ega tagajärjedki jäänud tulemata. Mind tüütab nüüd "kauaoodatud" põskkoopa põletik ja Urmas vaevleb nohu ja kurguvalu käes.
Peale pikka talvist puhkust otsustasime selle hooaja esimesed jooksusammud teha Riga ümbruse metsades. Lätlaste lubatud 5-10 cm lume paksust käis ainult pühapäevase mereäärse Kalngale maastiku kohta. Laupäeval Garkalnes, kuhu meelitasime ka kohale hulga eesti klubikaaslasi, oli lund pea 20-30 cm. Kahju, et oli nii palju lund, sest kaart ja maastik olid väga head. Pühapäeval Kalngales tuvastasime, et sealsed mäenõlvad on lausa lumevabad olnud, sest nii mõnegi kõrgema tipu otsa ronides tuli nüüd võidelda mäekülgi katva lausjääga. Ehk siis kevade asemel on lätimaal hakanud hoopis talv end uuesti näitama. Eks selle pärast need kured Poola piirilt tagasi keerasidki. Lihavõtte teisel pühal planeeritud Lieldienu Balva sprindi Riga kesklinnas jätsime ära, kuna esmaspäeva hommik tervitas meid tuisu ja tugeva lumesajuga. Terve eelmise nädala olnud ilus ja päikesepaisteline ilm pööras nädalavahetuseks täiesti ära ja nii otsustasimegi ilma igasuguse paanikata koju, palju kevadisemale eestimaale, tagsi sõita. No ja ega tagajärjedki jäänud tulemata. Mind tüütab nüüd "kauaoodatud" põskkoopa põletik ja Urmas vaevleb nohu ja kurguvalu käes. 
Postitas Riina.
No comments:
Post a Comment