Suvel jäi lätis Kapa -3 päeva jooksul käimata ning see kriipis hinge siiani. Seepärast sõitsimegi nädalavahetuseks hoopis Hiiumaa asemel lätti. No mis viga nüüd lätis sõita. Kes veel ei tea, siis nüüd on seal lubatud ka lõpuks 100. Esimest korda vist ajaloo jooksul. 
Lätikeelsest infost lugesime kuidagi välja, et pühapäevane Smiltene asfalditehase auhinnavõistlus toimub ühel Kapa -3 kaardil. Tegelikult ei lastud Kapa jooksjaid selle kaardi peale. Meie aga saime juurde täiesti uue ja väga hea kaardi Smiltene külje all. Pole enam ammu metsas olemist niimoodi kaifinud. 
Boonuseks veel ilus päikesepaisteline suvelõpu ilm. Seda ei saa õelda aga laupäevase Cesu Rudensi kohta, kus pool rajast tuli joosta lausvihmas. Lõpuks hakkas külm, ning sooja saades tulid kiirustades vead. Kui naiste rajad kulgesid põhiliselt ainult reljeefi osal, siis mehed aeti teisele poole jõge parajasse kloaaki.
Ei tea küll, mida rajameister mõtles, kui planeeris H45-le etapi 8-9. Sellega saavutatigi vist üleöö raja pikkuse muutus kaheksalt kilomeetrilt üheksa ja poole peale. Kaart iseenesest oli hea, tehniliselt mitte kõige lihtsamate hulka kuuluv. A
inukesed 5 m joonega kaardid lätis, millel oleme jooksnud, asuvad Cesise ümbruses. Meie ööbimiskoht Park Hotel Bruzis oli silmini täis soome turiste. Kohalikku turismiinfot sirvides, avastasin sellest piirkonnast väga palju huvitavat, eriti looduse - ja mõisa huvilistele. T
egin enne päikeseloojangut väikese tunniajase jalutuskäigu Smiltene pargis. Avastasin matkarada pidi minnes pimeduse saabudes imekauni tehisjärve. Naudin alati Smiltenes viibides seda väikelinnale omast vaikust ja rahu.Postitas Riina.
No comments:
Post a Comment