Tallinna sise - o sarjale sai selleks aastaks punkt pandud eelmisel laupäeval Lasnamäe spordihallis. Kui just Võru etappi pealinna üle ei tooda. Juhtub see tõenäoliselt sel juhul, kui karjalaske võistlus seoses lumerohkusega peaks ära jääma. Ei oska küll mõelda, miks peaks keegi sõitma maha edasi tagasi 600 kilomeetrit selleks, et joosta spordisaalis 2x3 minutit ja maksta selle eest 90 krooni. Linnalegendki räägib juba, et tegemist on Eesti kallima o- üritusega. Muidugi on tore, et peale igat võistlust toimub pidulik osa ehk siis karikate ja medalite jagamine. Minu arvates võiks medaleid välja anda vaid sarja kokkuvõttes, nagu tehakse seda päevakute puhul. Selle asemel vähendada stardimaksu, mis omakorda tooks kindlasti mõne inimese juurde. Iseenesest on ju tegemist väga vahva üritusega. Lõpp kokkuvõttes saaks medalite arvelt teha ka rohkem võistlusklasse. Ei ole ju normaalne, et 54 aastane mees suudab konkureerida 35 aastastega. Naiste puhul on aga lugu veel hullem, sest 44 aastane peab sibama sama kiiresti kui 21 aastane. Kui nüüd võrrelda eelmise hooaja ja selle hooaja raja tehnilist ülesehitust, siis see aasta tundus väga lihtne olevat. Välja arvatud Tõnismäe Reaalkool.
Eriti lihtne tundus selle aasta Lasnamäe etapp võrreldes eelmise aasta omaga, kus oli tõsiselt vaeva nähtud kahe meetri kõrguste mustast kilest labürintide ehitamisega. Ülemine pilt sellest aastast ja alumine T. Klaari erakogust 2009 aastal. Kuna me Urmasega lumest ja suuskamisest eriti rõõmu tunda ei taha, siis peame tunnistama, et ilma sise - o´ta ei oleks me sellel talvel teinud ühtegi sportlikku liigutust. Need olid meie ainsamad jooksumeetrid. Ja kõiges selle on süüdi jälle lätlased. Täpsemalt, see enneolematu lumi, mis kattis Riga ümbruse ideaalsed orienteerumismaastikud kuni poolemeetrise lumega.
Seoses sellega on lätlased ka ise kolinud spordisaali sise - o´d harrastama. Aga õnneks on kevad hakanud end lätimaal veidi aktiivsemalt näitama, kui meil. Lootus pääseda sealsetele headele maastikkele avaneb heal juhul juba nädala pärast. Aga kui ilmataat ikka veel vingerdab, siis avastardi suvisele hooajale anname aprilli esimesel nädalal Ventspilsis, juba traditsiooniks saanud Kurzeme Pavasarisel. Head kevade algust!
Postitas Riina.
Eriti lihtne tundus selle aasta Lasnamäe etapp võrreldes eelmise aasta omaga, kus oli tõsiselt vaeva nähtud kahe meetri kõrguste mustast kilest labürintide ehitamisega. Ülemine pilt sellest aastast ja alumine T. Klaari erakogust 2009 aastal. Kuna me Urmasega lumest ja suuskamisest eriti rõõmu tunda ei taha, siis peame tunnistama, et ilma sise - o´ta ei oleks me sellel talvel teinud ühtegi sportlikku liigutust. Need olid meie ainsamad jooksumeetrid. Ja kõiges selle on süüdi jälle lätlased. Täpsemalt, see enneolematu lumi, mis kattis Riga ümbruse ideaalsed orienteerumismaastikud kuni poolemeetrise lumega. 
Seoses sellega on lätlased ka ise kolinud spordisaali sise - o´d harrastama. Aga õnneks on kevad hakanud end lätimaal veidi aktiivsemalt näitama, kui meil. Lootus pääseda sealsetele headele maastikkele avaneb heal juhul juba nädala pärast. Aga kui ilmataat ikka veel vingerdab, siis avastardi suvisele hooajale anname aprilli esimesel nädalal Ventspilsis, juba traditsiooniks saanud Kurzeme Pavasarisel. Head kevade algust!
Vihma siin Jõulumäel sajab ja lumi sulab. kevad ju!!
ReplyDeleteSaitegi lubatu tehtud. Ühinen teie mõttetalgutega selle aastase Sise-o kohta: rajad liiglihtsad, klasside kohapealt võiks olla noorteklassis üks aste veel N: MN14 ja medalite jagamine võiks ka ainult koorteklassides olla. Lätlaste Sis-o kaart on täielik meistriteos. Huvitav kaua nad rada ehitasid ? Selle valmis ehitamine on päris keeruline. Heidi on ikka reklaaminud teie Läti reise. Meie noored juba ka kibelevad Lätti võistlema.
ReplyDelete