Selle aasta sügispuhkuseks valisime Küprose
saareriigi, et külastada viietuhande aasta vanuseid arheoloogilisi leiupaiku ja
iidseid templeid, nautida kuulsat Vahemere kööki ja loomulikult lesida rannas
ning laadida oma akusid saabuvaks talveks.
Sellele rikkaliku ajalooga paradiisisaarele lennutab
meid oma kliendisõbralike hindade ja mugava lennugraafikuga ei keegi muu kui
eestlaste lemmik airBaltic.
Kohale jõudes ootab meid 26 kraadine suvi, mille
sarnast ei mäleta Eestimaal enam ammu.
Elama asume Larnakas, ühes Finikoudese rannaäärses
hotellis, kus hommikuti kell kuus imetleme oma rõdult imelist päikesetõusu.
Siin ärgataksegi vara, kell seitse toimetavad inimesed juba rõõmsalt ringi. Kes
laob müüri, kes jookseb rannas, kes naudib palmialleega ääristatud promenaadil
värskeid saiakesi ja hommikukohvi.
Ilm soosib kogu nädala vältel rannapuhkust, mille
kasuks otsustame koguni viiel päeval. Sellest piisab, et endale pagulase välimus
saada.
Absoluutseks Küprose randade lemmikuks saab meie
poolt Larnakast 40 km kaugusel Agia Napal asuv Nikissi rand.
Saarel liikumiseks kasutame nii kohalikke
liinibusse kui ka rendiautot, mis teeb hinnas sama välja. Vahe ainult selle, et
autot tuleb juhtida ise ning arvestada sellega, et rool asus valel pool ja
sõita tuleb samuti valel pool teed. Kuidagi ei suju turvavöö kinnipanek, seda
tahad ikka kõigepealt õhust haarata ning sõitu alustades kipub käsipidur
peale jääma, kuna see on vasakukäeliste jaoks. Õnneks on autod
valdavalt automaatkastiga ning kohalikele hoiatuseks suurte punaste
numbrimärkidega. Kohalikele teeb aga nalja, kuidas me hommikul üritame
mõlemad korraga auto vasakpoolsele esiistmele istuda. Peale 500 kilomeetrit
tekib aga Urmasel juba soov Londonis autoga ringi sõita.
Kahe rannavaba päevaga üritame võtta ajaloost
maksimumi. Esimese päeva veedame Nikosia vanalinnas, mis Türgi okupatsiooni
järgselt on rohelise joonega eraldatud kaheks. Et kõigil oleks rõõmus olla,
saan mina Türgi poolel ohjeldamatult ostelda ning Urmas teeb endale väikese
orienteerumissprindi euroopa osas asuvas vanalinnas.
Teisel rannavaba päeval võtame ette 300 km pikkuse
autotripi Pafosele, et vaadata UNESCO kultuuripärandisse arvatud Kato Pafose
arheoloogiapargis kuidas mosaiikpõrandatega Rooma villades jumalused ja
surelikud pummelunge pidasid.
Teel Pafosele külastame Larnaka soolajärve ääres
asuvat Hala sultan Tekke, see on kõige muljetavaldavam mossee Küprosel ning
Kittioni, Küprose kõige paremini säilinud foniikia asulat.
Sealt suundume edasi nelja – ja kuuerealisele
kiirteele, mis on ilmselt iga eestlase täitumatu unistus. Esimese mahasõidu
teeme Choirokoitias, et vaadata mäe sees asuvat arheoloogilist linna, kus 6800
aastat eKr elas „mesipuuhüttides“ 2000 elanikku.
Peale Limassoli loobume
kiirteest, et näha Küprose kaunimaid paiku. Sealhulgas Kourion, kus asub Rooma
teater ja saun ning Aphrodite sünnipaik Petra Tou Romino. Sõit mööda mägiteid
on hingematvalt ilus, eriti tagasisõit päikeseloojangul.
Nägime ära küll mõned kuulsad vaatamisväärsused,
aga selleks et kogu Küprosest ülevaade saada, tuleb seal veel mitu korda
käia. Just sellise mõttega koju tagasi lendamegi.
Postitas Riina
