Algselt novembri teiseks nädalaks planeeritud
Veneetsia – O jooksu ja Eesti – San Marino vutimatši asendasime hoopis nädalase
tripiga Maltale. Väga õige tegu, kuna itaallased jätsid jooksu ära ja mäng
polnud ju kah suurem asi. Selle asemel saime seitse päeva suvesooja Maltat.
Selle rohkem kui 7000 aasta vanuse ajalooga saareriiki jõudmiseks kasutame Iiri
odavlennufirma Ryanairi teenuseid algusega Rigast koos väikese vahepeatusega
Londonis. Kohapeal ühest punktist teise jõudmiseks sõidame aga kohalike liinibussidega,
kus nii bussijuht kui ka kohalikud hoolitsesid alati selle eest, et turistid
õiges kohas maha saaksid. Tuli vaid bussi sisenedes suhteliselt kõva häälega öelda oma järgmise vaatamisväärsuse nimi, kuhu soov minna. Bussipilet kogu
päevaks maksab vaid 1.50 eurot ning sellega võib sõita kõikidel päevastel
liinidel kogu saare ulatuses.
Esimene päev.
See kulubki põhiliselt
lendamisele. Õhtupimeduses seame end sisse St. Julians´is ühes rannapromenaadi
äärses hotellis, mis reisi lõppedes teenib bookingus meie käest 10 punkti.
Peale esimest õhtusööki mereäärses grillrestoranis veendume, et üks mõnusamaid
tegevusi saab siin kindlasti olema söömine.
Teine päev.
Peale tunni ajast bussi
– ning 20 minutilist laevasõitu asume avastama Gozo saart, kus Nümf Calypso
väidetavalt Odysseuse kaheksaks aastaks vangistas ning mis looduspildis tundub
Malta saarest erinevalt väga roheline. Esimese peatuse teeme saare pealinnas
Victorias ning loomulikult tuleb siin käia ära keskaegses kindluses ehk
Citadellis. Iseäranis kaunis on sealt avanev 360 kraadine vaade saarele. Kuna
kõik vaatamisväärsused on üksteisest vaid paarikümne minutilise bussisõidu
kaugusel, siis jõuame enne päikeseloojangut saarele tiiru peale teha. Käime ka
saare keskel asuvas Ggantija megaliittemplites ning loomulikult vaatame ära
Gozo kõige populaarsema ja ilusama koha – Azuuri akna. Kuna ilm on juulikuiselt
soe, siis tuleb siin pikem peatus päikese ja Ciskiga. Viimasel võimu vaid 4,2
ning soojalt meenutab maitse pigem meie Buratino limonaadi. Kohalikud kutsuvad
seda aga local beer`iks. Peale 12 tunnist ekskurssioonipäeva premeerime end
imemaitsva doradoga. Õhtu lõpetame jalutades kilomeetreid piki Sliema
promenaadi. Seda peetakse ühtlasi üheks pilkupüüdvamaks mereäärseks
promenaadiks Maltal.








Kolmas päev.
Esimese poole päevast
veedame täna Vallettas, et kõndida mööda omanäolisi trepptänavaid, tutvuda rüütliordu
ajalooga ning turistidele kohustuslikus korras käime ära ka dekoratiivse ja
toretseva sisekujundusega Püha Johannese katedraalis. Pealelõunaseks
atraktsiooniks valime kõigepealt Traxieni templid ning õhtu lõpetame
Marsaxlokki kalurikülas, kus lisaks kaluriküla idüllile näeme ära ka kirevad,
maagiliste silmadega kaunistatud kuulsad Malta luzzu paadid. Kindlasti ei tohi
sellest linnast lahkuda ilma, et oleksid mõnes mereäärses restoranis lasknud
endale värskest, äsjapüütud kalast õhtusöögi valmistada. Selleks tuleb aga
arvestada piisavalt aega, sest siin maal ei ole kombeks kiirustada.
Neljas päev.
Kuna olime endale
kodust kaasa sebinud vist ainsama teada oleva Malta orienteerumiskaardi, siis ei
saanud ju ometi juhust kasutamata jätta. Kahekesi teineteisele just O –
päevakut korraldama ei hakanud, aga ajalooline Mdina sai kontrollpunkte läbides
vaadatud. Edasi suundume maaliliselt kaunitele Dingli kaljudele, mis ühtlasi saare kõrgeim punkt ning seejärel
külastame Malta tähtsamaid megaliittempleid. Hagar Qim`i peetakse üheks
teada olevat maailma vanimaks inimkäte poolt püstitatud kiviehitiseks. Mnajdra
puhul on tegemist templiga, mille ühte detaili on kujutatud Malta punastel
eurosentidel. Ajaloost pakatavatena sõidame tänaseks planeeritud viimase
vaatamisväärsuse, Blue Grotto juurde. Teades muidugi juba ette, et tänase väga tuulise
ilmaga me seda ei näe. Selleks on vaja tuulevaikset ilma ja peegelsiledat vett.
Vesine vaatemäng mis avanes just tänu tormimõõtu tuuleiilidele oli aga omaette võimas
vaatamisväärsus. Veidi tuulest ning pikast matkapäevas räsituna vajame täna
midagi hingele. Kuna tegemist on endise briti asumaaga, siis igal sammul on
Iiri ja Šoti pubid, kus kindlasti tasub ära proovida kohalik kreemjas ale tüüpi
õlu Blue Label.











Viies päev.
Tänaseks on plaanitud
Malta üks huvitavamaid ja lõbusamaid vaatamisväärsusi – Popeye Villaga, mis on
ehitatud spetsiaalselt „Popeye“ muusikali filmivõtete jaoks, kus teatavasti peaosas
esinesid Robin Williams ja Shelley Duvall. Juhuse tahtel sattusime ka ise
„filmivõtetele“, kus sai ära proovitud näitleja amet. Loomulikult on tegemist show`ga, mida turistide lõbustamiseks tehakse. Kogu sellest komejandist
monteeriti kokku naljakas kümneminutiline film „Popeye 2“, mille kõik filmis
osalenud seitse turisti said selle ka DVD –l endale mälestuseks kaasa. Kuigi
tegevust jätkus filmikülas lausa pooleks päevaks, jõuame enne päikeseloojangut uudistada
veel kohalikke farme, tunnikese lebada Mellieha valge liivaga rannas ning
külastada Bugibba linnas asuvat vanade autode muuseumi.
Kuues päev.
Taevas on pilvitu ning
ilm just paras randa minekuks. Võtame ette Malta kolm kuulsamat randa. Päris
nii see aga siiski ei ole, sest saare teisele poole Golden Bay`sse jõudes tuleb
meil vaatamata soojale suveilmale hakata võitlema jälle tuulega. Nii
otsustamegi rannas lebamise asemele teha ühe väikese matka rannast randa
liikudes, lootuses leida mõni tuulevaiksem koht. Ghajn Tuffieha Bay`st üles
mäkke jõudes avaneb võrratu vaatepilt Gnejna Bay`le. Mööda murenenud
savipinnasega mäekülgipidi turnides saame lõpuks naha päris märjaks ning seetõttu
valime pealelõunaks veidi rahulikuma tegevuse ning külastame Ta Qali Grafts
Village` ehk teisisõnu käsitöö küla. See on muljetavaldav. Näeme ära kuidas
valmistatakse neid tuhandeid erinevaid suveniire, mida kõike Maltalt
kingitusteks kaasa ostetakse. Päeva lõpuks ei oskagi enam lugeda, mitut linna
külastame täna bussidega sõites ümberistumisteks. See eest on muljeid palju,
sest mõnikord tuli järgmist bussi oodata pea tund aega ning selle ajaga
jõudiski jälle linna huvitavamad paigad ära näha. Nii tuligi osa kodutööst teha
hoopis õhtul tagantjärgi googeldades.







Seitsmes päev.
Varahommikul sõidame
Birzebuga`sse, et veeta päev ühes Malta kõige soojemas ja ilusama liivaga
rannas, millel nimigi Pretty Bay. Kuigi meil ei olnud sellel reisil plaanis
kaks korda ühte ja sama kohta külastada, teeme täna siiski erandi ja sööme
õhtust jälle kõrval olevas maalilises Marsaxlokk`is. Satume väga õigel ajal
ning näeme ära ka selle, kuidas kalurid õhtul merelt oma saagiga maale tulevad.
Suured värvilised paadid jäetakse keset laguuni poi külge, milleks on näiteks
tühi coca cola pudel või veekanister ning sealt edasi kaldale sõidetakse juba
tillukese pesuvanni meenutava paadisarnase esemega. Õhtu lõpetame moodsas
ööklubide piirkonnas - Paceville keskuses, kus külastame ühte reisi
kohustuslikku sihtkohta, Hard Rock Caffe`d.
Kaheksas päev.
Kuni hilisõhtuse
lennuni Londonisse lesime 30 kraadises kuumuses meile lähimas St. George`s Bay
rannas, peale päikeseloojangut ostame suveniire ning naudime head Malta kööki.
Nagu ikka, on ka sellest riigist kahju lahkuda. Kuidagi armsaks ja koduseks sai
just St. Julianas. Ei usu küll, et kunagi veel Maltale tagasi lähme, sest sai
ju enamus tähtsatest asjadest ära vaadatud. Aga teistele soovitame küll seda
euroopalikku ning samas põhja Aafrikat meenutavat rikkaliku ajalooga paika
külastada. Ja kindlasti pole mõtet kasutada kalleid reisibüroo teenuseid, see
on omal käel väga odav ja lihtne teostada. Keeleprobleeme samuti pole, sest riigikeeleks
peale araabia keele on inglise keel ning araabia keeles kirjutavad nad samuti ladina
tähtedega. Tüüpiline omal käel Maltat avastav turist näeb välja nii –
matkasaapad jalas, bussiliinide kaart käes ja seljakott seljas, milles on
rannalina ja ujumisriided ning kerge fliis igaks juhuks. Ainuke probleem Maltal
on vesi, aga selle säästmiseks on naljahambad samuti välja mõelnud omamoodi hea
mooduse.

Postitas Riina