Retro - O

Minna või mitte minna Randvere kaardile jooksma? See oli küsimus hommikust saadik. Kui aga noorim tütar tuli koju ja ütles, et teeks täna veidi sporti, oli otsus küps. Minna! Seda mis meid ees ootab oli teada. Tuli kasutada 20 aastat vanu o - võtteid - joosta suunaga mõne tee või sihi peale kinni ning lugeda samme. Raja ja kaardi osas ei kurda, rajameister oli tubli töö teinud. Kui hea rada välja jätta, siis meie pere naised ei olnud selles võlumetsas jooksmisest eriti vaimustuses. Hea et selle aasta tähtsamad üritused nagu pulm ja juubel läbi, ning nüüd ei pea nad enam sinikate ja kriimude pärast muretsema. Riinat vaadates tundub, nagu oleks just nõukaaja pimesoole opilt saabunud. Kui kaitsesid silmi, said oksa kõhtu ja vastupidi. Nii nad metsast välja tulid, ühel oks kõhus, ühel silmas.
Postitas Urmas.

Suur jalutuskäik

Hea kaart, veel parem maastik. Oodata oli põnevat ja tehnilist o-rada. Rajameister aga arvas teisiti ning oli meisterdanud o-tehniliselt lihtsamavõitu raja. Ja et stardiraha ikka täie ette läheks, siis oli paar korralikku nõlva ka. Kuum ilm Pikasaare mägedes tegi oma töö ja alates 5-st punktist kujunes üritus suureks jalutuskäiguks punktist punkti. Väike suplus peale jooksu kohalikus Linajärves tegi tuju jälle heaks. Loodetavasti annab see suur kuumus varsti järele ning orienteerumine muutub jälle nauditavaks.
Postitas Urmas.

Salpa - Jukola 2011

Alustama peaks vist sellest, et hankisin endale nädala alguses kusagilt kurgu viiruse. Kolmapäevane külmetamine vihma käes aitas ka veel kaasa ja neljapäeva hommikuks olin siruli. Kuna meie Jukola - tiim oli juba kahe liikme võrra kokku kuivanud ja Dan tegeles uute liikmete leidmisega, siis ei saanud ma enam teatada oma loobumisest. Seetõttu siirdusin apteeki ravimite järele. Jooksu ajal oli kogu aeg selline tunne nagu jookseks vati sees ning peale jooksu saunast tulles oli hääl täiesti läinud, mitte piuksugi ei tulnud üle huulte. Isegi ravim nimega Minttu ei aidanud. Jooks iseenesest oli selline 8-9 min. kilomeetrile. Kaotus tuli pikematel etappidel. Lühikesed etapid ja kp-de läbimine oli hea. Ainuke viga tuli siis, kui 14-st hakkasin viimasesse punkti jooksma. Õnneks märkasin viga ja suundusin tagasi ka eelviimasesse. 5 min. ajakaotust tuli ikkagi. Öösel võis meestel metsas päris lõbus olla, päevaseks orienteerumiseks oli maastik keskmisest lihtsam. Enne starti pakkusin välja, et kui tulen 1.10-ga on väga hea. Plaanitud 1.10-ne asemel läks 1.18.
Mõnus oli peale jooksu platsi peal finišinööri ääres klubikaaslastega vaadata võitjate finišit ja Marguse starti viimasesse vahetusse. Meelde tuli enda esimene Jukola 1993 a. Paimios. Jooksin OK Peko võistkonnas viimast vahetust, nägin ära P.Thoreseni (Halden SK) kuldse finiši ja siis startisin rajale. Oli samasugune ilus päikseline hommik.
Margus finišeerus seekord 344-na. Oma eelmise aasta 282 kohta me kaitsta ei suutnud aga seegi koht on üle keskmise hea. Loodan, et ka kaaslased jäid oma jooksuga rahule ja järgmisel aastal stardime jälle 100% oma klubiliikmetest koostatud võistkonnaga. Aitäh head klubikaaslased, tänu teile oli tore nädalavahetus.
Postitas Urmas.

Tallinna MV - teade

...ehk teisisõnu - kuidas Koop kolmapäeva õhtul metsa tulnud inimesi mõnitas. Keda täpsemalt huvitab, siis Liina oma blogis andis täpse ülevaate toimunust. Olin arvestanud 4 km rajaga peale eriti rasket nädalavahetust. Rajameister aga polnud vist võistluste juhendit lugenud ja tegi rajad nii, nagu tema tahtis. Muidu oli täitsa lahe lageda orienteerumine, aga peale pressi saabus haamer ja kohe tulid ka mõned väiksemad vead. Priit ja Andres tegid järjekordselt hea jooksu ning kuna õnnejumalanna oli ka meie poolt siis tasuks teist aastat järjest pronksmedalid.
Postitas Urmas.

Balti MV Nidas

Täpselt 10 aastat tagasi sai joostud samadel maastikel veteranide MM-l, nüüd siis Baltikad. Esimese päeva rada Juodkrantes oli pikkade lihtsate etappide ja suurte tõusudega. Valisin kohe algul sellise tempo, et jõuaksin 10 kilomeetrit lõpuni joosta. Hinge tõmmata polnud aega, kogu aeg oli vaja tirida. Sellest ei piisanud, tugevad leedukad tirisid ikka palju kiiremini. Riina siiski suutis leedulannasid edestada, jäädes alla vaid ühele lätlannale.Peale jooksu leidsime endas jõudu külastada poolsaare ühte vaatamisväärsust - liivakõrbe.Teise päeva rada Nidas pakkus oma kavalate lagendikega rohelise sees veidi põnevamat orienteerumist. Raja teine pool oli siiski lihtne ja väga kiire, kus sai oma vead ikkagi ära tehtud. Riinale ei piisanud ühest veast, vaid oli vaja teha ka teine, et kinkida ihaldatud medal leedulannale. Vaatamata sellele oli tore üritus, mille nimel tasus sõita maha 1400 kilomeetrit.
Tulemused.
Postitas Urmas.

Kaks lühirada ühel nädalal

Samas kaks täiesti erinevat lühirada. Kolmapäeval Tallinna MV - Paukjärvel. Ilus ilm, hea maastik, kiire rada. Rada õnnestus läbida ilma vigadeta, kahju ainult, et jooksu kiirus on olematu. Ja kuna võistluse korraldas Orion, kordasin juba enne starti üle mõned tarkuseterad. Ära kontrolli KP numbreid, ära tee välja kui KP on vales kohas või tähis puudub. Kui eelviimane KP välja jätta, oli jooks 100% O - naudingut.
Laupäeval siis EMV Piigastes. Lubati võsa ja aeglast rada. Stardipositsioon oli hea, tagant enam tugevaid ei tulnud ja enne M50 mehi lootsin ikka metsast välja saada. Alustasin rahulikult. Esimesed kaks tulid ilusti, kolmandaga jooksin kõigepealt vale mäe otsa ja alles seejärel õige otsa. Huvitav, et sama tegid väga paljud. Järgmised kolm olid päevaku punktid. Seitsmendaga tuleb väike seisak. Vaatan vasakule, näen KP-d. Vaatan paremale, näen KP-d. Valin parempoolse. 7-8-9 saab nautida orienteerumist. See on see, mille pärast tasub sõita sadade kilomeetrite kaugusele. 10-11 on lihtne. 12-sse minnes näen nii valget kui ka rohelist küngast, aga mitte sihti. Punkt tuleb lihtsalt ja ongi läbi. Jään endaga rahule ja need keda tahtsin võita, neid võitsin. Siiski arvan, et kui vihma poleks sadanud, oleksin mõne minuti kiiremini saanud. Vigu tegid enamus konkurente 2 ja 8-nda punktiga. Päris palju oli metsas hääletajaid, näitasin viiele inimesele nende asukohta. Saaks kuidagi tõsta oma liikumiskiirust, võiks veidi kõrgemas mängus kaasa rääkida.
Kui kaardi kätte saan, panen välja.Postitas Urmas.

Selgise

Selgisele sai mindud teadmisega, et ees ootab 3 päeva mõnusat võsajooksu. Rajameister arvas aga teisiti. Arvatavasti kartes jooksjate pahameelt, pakuti kogu aeg ringi teejooksu variante. Ja kuna selles metsas ringi on oluliselt kiirem, siis kasutasin isegi antud võimalusi. Peaks kunagi suvel, kui kõik on lehtes, minema ja vaatama selle võpsiku korralikult üle.
Postitas Urmas.

333

....ehk teisisõnu Jüriööl kolmandat korda veteranide arvestuses kolmandaks. Stardiprotokolli vaadates arvas Riina, et sel aastal pole meil mingit lootust poodiumile pääseda. Aga oma rinnanubrit nähes, tuli mul usk tagasi. Liiga palju häid orienteerujaid on saanud 40 aastaseks ja seega tugevaid võistkondi päris palju. Siiski oskasid väga paljud Keila lihtsatel radadel eksida. Minulegi sai saatuslikuks kurikuulus kivi punkt. Proovisin seda kätte saada nii üksinda, kui ka Maretile lootes. Aega läks seal üsna üksjagu palju. Muidu suurepäraselt korraldatud ürituse puhul, siinjuures kiitus Harju Keki rahvale, häiris siiski paar asja. Pilkane pimedus võistluskeskuses. Kaardi trükk oleks võinud öise jooksu jaoks veidi heledam olla, häiris just haigla ja laululava piirkonnas. Sellegi poolest oleme järgmisel aastal rivis, ükskord tuleb ju see veteranide kalevipoeg koju tuua.
Postitas Urmas.

Valmistume Jüriööks

Jooksusammu on nüüdseks harjutatud küll igas olekus - lumega, lumeta, vees, sambla peal ja asfaldil. Eile öösel andsime viimase lihvi pimedas ja osaliselt ikka veel lumises Järvi metsas. Ei saaks õelda, et lihtne oli. Suured nõlvad meelitasid hoopis teise nõlva peale, tekitades segadust selles pimeduses. Seetõttu ei suutnud ma normaalse ajaga üles leida metsa suurimat lohku.
Muidu oli täitsa vahva, soodest oli võimalik hüpeldes ja jänesehaake tehes lausa kuiva jalaga pääseda. Välja arvatud lohk 50-da punkti juures, mis üllatas lume all oleva järvekesega. Jalad põlvini märjad, liigutasin end jälle kiiremini ning võitsin tagasi eelnevalt kaotatud väärtuslikke minuteid. Kahjuks kuivasid jald liialt kiiresti ning nende minutitega jäi nagu oli. Hetkel on käsil Jüriöö kolmas ettevalmistus etapp - magamata öö ja pudel head Hispaania veini. Ülehomme siis kõik ööloomad rajale, seniks aga ilusat pühade algust kõigile!

Postitas Riina.

Ziemelu divdienas 2011

Möödunud nädalavahetusel avasime uue hooaja lõunanaabrite Kapa klubi korraldatud traditsioonilise kahepäeva jooksuga, kus tublimatele riputati kaela kohaliku vapilooma angerja pildiga medalid. Olime lumeoludega küll juba kursis, aga esimesed 200 meetrit stardist esitasin endale korduvalt küsimuse miks? Nädalaga oli lumi muutunud pudruks ning tegi esimesel päeval eriti metsateedel ja sihtidel liikumise üliraskeks. Teisel päeval kaardi põhjapoolses otsas oli seevastu võimalik osa rada juba joosta sambliku peal. Lätlased ise ei mäletagi, millal neil viimati nii pikk talv oli. Kui nüüd juba see tüütavaks muutuv lumi välja arvata, siis o tehniliselt oli tegemist väga hea võistlusega. Tegemist maastikuga, kus kiired jalad alati ei aita, rõhku tuleb panna kaardi lugemisele. Otsustasime, et järgmise stardi teeme ilma lumeta. Kuni lume täieliku sulamiseni võib meid näha vaid Nõmme tänavatel jooksmas.